Flööt on muusikariist, mida on kergem mängida kui Hamletit - arvatavasti seetõttu, et Hamletis on vähem auke.

Judith Leyster, "Poiss flöödiga" (1630ndad)
Berthe Morisot, "Flöödimängijad" (1890)

LuuleRedigeeri

Seitse surmaputke vart, mil erinev pikkus,
vaha liitis flöödiks ning ta taltsas kirglikkus
nüüd nuuksub, hõiskab või oigab, kuis soovin just.

Tule. Õpid kunsti meilt, mis Sileeni vääris
ja tõrve kaudu su ohked täis armastust
haihtuvad, kooskõlla sulades atmosfääris.


Flööt luksub naerda teispool taevakummi,
maa sisemuses taotaks hiiglatrummi
kõik väriseb, ja kuna ma veel rühin
ja heitlen häälte, helinate vooga,
mu üle juba paiskub hirmsa hooga
maailma suur sümfooniline mühin.


Sõrmitsed sa oksaraage,
mängid flööti, tulekeel.
Mõtted mul on kaugeil maadel.
Palun, palun, mängi veel!

Tuha alla mängid laulud,
osa õhku sädemeiks.
Ja mu soovimata soove,
näib, et, flööt, sa aimad neid.

Sina, tuleflööt, kui mängid,
kaasa haarab siiras viis.
Millal ükskord minu laulud
südant puudutavad nii?!

  • Helgi Muller, "Tuleflööt", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 12

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel