Flööt

Flööt on muusikariist, mida on kergem mängida kui Hamletit - arvatavasti seetõttu, et Hamletis on vähem auke.

Judith Leyster, "Poiss flöödiga" (1630ndad)

Ernestine Huet (tegutses 1848-1870), "Flööditund", s.d.

Berthe Morisot, "Flöödimängijad" (1890)

Proosa

• Mandliõied on valged klahvid kevade flöödil.
  • Ramón Gómez de la Serna, "Gregeriiad". Valinud ja tõlkinud Jüri Talvet. LR 2/1974, lk 47

Luule

ME PÄÄSTETUD,
Kelle õõnsatest jäsemetest on surm juba lõiganud endale flöödid,
Kelle kõõlustest on surm endale poogna pingutanud —
Meie kehad kajavad ikka veel vastu
Oma sandistatud muusika kõlas.

• Nelly Sachs, "Kesköö koorid: päästetute koor" kogus "Tähestiku laip tõuseb hauast" (2019), tlk Rein Raud, lk 24

Seitse surmaputke vart, mil erinev pikkus,
vaha liitis flöödiks ning ta taltsas kirglikkus
nüüd nuuksub, hõiskab või oigab, kuis soovin just.

Tule. Õpid kunsti meilt, mis Sileeni vääris
ja tõrve kaudu su ohked täis armastust
haihtuvad, kooskõlla sulades atmosfääris.

• José Maria De Heredia, "Flööt". Tõlkinud Hasso Krull. Vikerkaar 2/1988, lk 40

Flööt luksub naerda teispool taevakummi,
maa sisemuses taotaks hiiglatrummi –
kõik väriseb, ja kuna ma veel rühin
ja heitlen häälte, helinate vooga,
mu üle juba paiskub hirmsa hooga
maailma suur sümfooniline mühin.

• Betti Alver, "Hääled" kogus "Tähetund", lk 73

Sõrmitsed sa oksaraage,
mängid flööti, tulekeel.
Mõtted mul on kaugeil maadel.
Palun, palun, mängi veel!

Tuha alla mängid laulud,
osa õhku sädemeiks.
Ja mu soovimata soove,
näib, et, flööt, sa aimad neid.

Sina, tuleflööt, kui mängid,
kaasa haarab siiras viis.
Millal ükskord minu laulud
südant puudutavad nii?!

• Helgi Muller, "Tuleflööt", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 12