Oktaav

Luule

Istus töölaua taha isemajandav komponist
viipas kohale nootide kaardiväe
(Need on alati ja kõikjal olemas
ning ei lõpe kunagi otsa)
ja andis kõigile käsud kätte
״Sina esimese oktaavi re lähed sel korral kõigepealt flööti
ja poed sealt kunstipäraselt läbi!"
״Oi kui hea! Ma olen sageli olnud flöödis
Seal on nii tore sahistada!"

• Enn Vetemaa, "Isemajandav komponist", kogust "Lumesõda", 1966, lk 91-92

Proosa

• Joanna hääl langes terve oktaavi võrra. "Sa ei kuulagi mind, Walter."

Kõikidest ruumis viibivatest inimestest teadis ainuüksi Jenny, mida see tähendab. Kogemused olid talle õpetanud: kui ema hääl nii madalaks muutub, siis juhtub kindlasti midagi.

• J. A. Jance, "Kõrbelõõsk", tlk Karin Suursalu, 1994, lk 64

• Kirikuõpetaja jutlus tundus mulle väga pikk ja igavavõitu, kuigi pingutasin hoolega, et kõigest aru saada, mida kirikuõpetaja rääkis. Tegelikult ootasin igatsusega hetke, mil orel mängima hakkas ja kõik sellele kaasa laulsid. Laululeht paljude lauludega võimaldas aega kirikus huvitavaks teha. Minu sihiks oli laulda oktav madalamalt kui kõik vanemad naisterahvad minu ümber. Tahtsin laulda oma arust nagu Zarah Leander. Jäin endaga väga rahule, sest mul tuli see madalalt laulmine päris hästi välja.
  • Ülle Ulla, "Terpsichore tiiva all". Tallinn: Kunst, 2003, lk 25-26