J. S. Bach, "Fuugakunsti" viimane lehekülg.
Georges Valmier, "Fuuga" (u 1920)
Gustave Van de Woestijne, "Fuuga" (1925)

ProosaRedigeeri

  • Ulmekirjanduses väidetakse, et kui muusika on matemaatiline, peab see olema ka universaalne. Tähtedevahelise ruumiga suhtlemisel pole mõtet jännata verbaalsete sõnumitega; saatke fuuga. Kindluse mõttes saatke mõlemad. (lk 245)



  • Klavessiinimängijal on tähtis osa tegevusest ju basso continuo. See annab teistmoodi vaate kasvõi Bachi polüfooniale. Minu jaoks on suur vahe, kas vaadata seda polüfooniat pigem lineaarselt või vertikaalselt väga keerulise basso continuo'na. Mina pigem näen seal väga kõrgelt arenenud basso continuo realisatsiooni. Sest fuuga on ikkagi lineaarne, aga minu meelest kui seda vaadata ainult lineaarselt, siis ei teki pinget, see on nagu lõputu jõgi, mis ei liigendu.

LuuleRedigeeri

Johann Sebastian haigutas täie suuga
ja mõtles murelikult et
täna tuleb kirjutada üks topeltfuuga
kroonprintsi homsete pidustuste jaoks
Läks siis kaevule ja pesi end et roidumus kaoks
...
Õhtuks sai valmis see topeltfuuga

Eile kuulasime seda naisega
(kontserdisaal oli rahvast täis
Jankel ja Mari-Ann olid ka seal)

  • Enn Vetemaa, "Isemajandav komponist", kogust "Lumesõda", 1966, lk 91-92


Puhkeb lillede hõrke akorde
Siis kaigub mägede hüüatus
pilvini paisuvaks fuugaks
kus võidu
viiulite violetsete varjunditega
kord kumiseb basside umbrapruun
kord tiiskantide kollane
siis voogab altide ultramariini
ja kajade-korduste tuhmrohelisse
külmroosasid
erutavaid pause

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel