Raamaturiiul

Giuseppe Maria Crespi, "Raamaturiiul muusikaraamatutega" (u 1725-1730)

ProosaRedigeeri

  • Udu oli hajunud, Kasper seisis ninapidi raamaturiiulis, ta silme ees olid Kierkegaardi kogutud teosed, fuuga sellest, et mitte keegi meist ei taha kuulata iseenese sisse, sest heli on põrgulik.


  • Suure musta ahju kõrval oli riiul, mida tema ema kutsus ikka veel Vanaema Achingu Raamatukoguks, sest talle meeldis mõte sellest, et tal on raamatukogu. Kõik teised kutsusid seda Vanaema Riiuliks.
See oli väike riiul, kuna sellel olevad raamatud mahtusid purgitäie suhkrustatud ingveri ja portselanist karjapiiga vahele, mille ta kuueaastaselt oli laadal võitnud.
Riiulil oli vaid viis raamatut, kui mitte arvestada suurt talupäevikut, mis Tiffany arvates ei läinud õige raamatuna kirja, kuna seda pidi ise kirjutama. Seal oli sõnaraamat. Seal oli Almanahh, mida igal aastal muudeti. Ja selle kõrval oli "Lammaste ihuhädad", mis oli paksult täis tema vanaema lisatud järjehoidjaid.


LuuleRedigeeri

ei ole lõppu
       raamatute riiul
ka siis kui mul on
       kaetud silmalaud
nii palju näeme
        meie omi kõrvu
tao rauda seni
        kuni kuum on raud

  • Juhan Viiding, "Laps", rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud Hasso Krull. Tuum 1998, lk 239