Kuulamine

Kuulamine on mõtestatud tähelepanu keskendamine sellele, mida või keda kuuldakse.

Anna Nordlander (1843-1879), "Laps kõristiga", s.d.

Gustav Adolf Clemens, "Ettelugemine (Interjöör kolme tüdrukuga)", u 1915

Proosa

• Olen alati arvanud, et oleksin Firenzes katku ajal endale nime teinud. Moed on muutunud ja jutu kuulamise kunst on Euroopast kadunud. See on veel alles Aafrika pärismaalastel, kes ei oska lugeda; kui hakkad neile pajatama: "Oli kord mees, kes läks tasandikule ja sai seal kokku teise mehega," koondub kogu nende tähelepanu sinule ja nende mõte liigub koos meestega mööda tundmatut tasandikurada. Valged inimesed aga ei suuda pajatust kuulata, isegi kui tunnevad, et peaksid kuulama. Kui nad just ei hakka nihelema ja meenutama tegemata töid, jäävad nad magama. Needsamad inimesed küsivad sinult midagi lugemiseks ja võivad kogu õhtuks süüvida mis tahes trükisesse, mis neile on antud; nad võivad lugeda isegi kõnet. Nad on harjunud saama muljeid silmaga.
  • Karen Blixen, "Aafrika äärel" (1937), tlk Riina Jesmin, 2005, lk 147

• Inimesed on huvitatud iseendast. Kui lugu ei puuduta kuulajat, siis ta ei kuula.
  • John Steinbeck, "Hommiku pool Eedenit" (1952), tlk Pille Runtal, Varrak, 2001, lk 111

• Isand Vetinari paistis tähelepanelik, sest kogemused olid talle õpetanud, et kui sa kedagi väga pingsalt kuulad, viib see ta rööpast välja. Ja sellistel kohtumistel, kus linnajuhid talle nõu andsid, kuulas ta tõesti suure hoolega, sest inimesed tahtsid, et ta kuuleks, mida talle öeldakse. Ta pööras siiski suurt tähelepanu ka sõnade vahele jäävatele tühikutele. Just seal peitusid asjad, mida ta linnajuhtide lootust mööda ei teadnud ega tohtinudki teada saada.
  • Terry Pratchett, "Patrioot" (1997), tlk Allan Eichenbaum, 2005, lk 14

• Inimestel on kombeks öelda selliseid asju nagu "kuula oma südant", kuid nõiad õpivad kuulama ka muid asju. Te ei usuks, mida kõike teie neerud teile öelda võivad.
  • Terry Pratchett, "Tillud vabamehed", tlk Kaaren Kaer, 2005, lk 8

• Sel hetkel jõudis preili Beedle köögist tagasi, käes taldrik, mille ta ulatas Seene Pisaratele. "Palun ole nii kena ja paku külalistele, kallis tüdruk."

Seene Pisarad võttis taldriku, lükkas selle nagu prooviks Vimesi poole ja ütles midagi, mis meenutas poole tosina kookospähkli veeremist trepist alla, kuid mille sisse olid mingil moel poetatud ka sõnad "teie" ja "sööma" ja "mina tegema". Tema ilme tundus anuv, nagu üritaks ta Vimesile midagi selgeks teha.

Vimes vaatas tüdrukule natuke aega otsa ja mõtles: Aga enne ma sain ju aru. Igatahes tasub proovida. Ta pani silmad kinni - pisut kõhedusttekitav ülesanne, kui sinu ees on pikk nägu, millel on selline lõug. Silmad kindlalt kinni ja üks käsi silmade peal, et ainuski valguseraas ligi ei pääseks, lausus Vimes: "Kas sa ütleksid seda veel korra, noor... preili?" Ja oma pea pimeduses kuulis ta üsna selgelt: "Ma valmistasin täna küpsiseid, härra korra-valv-uur. Ma pesin käsi," lisas tüdruk pabistades. "Küpsised on puhtad ja maitsvad. Seda ma ütlesin ja see on täpne asi." (lk 163)

• Terry Pratchett, "Tubakas", tlk Allan Eichenbaum, Tallinn: Varrak, 2012

• Lõpuks pandi mind õega ühte tuppa, et ma maha rahuneksin. Algul Pille pööras mulle selja ega teinud mind tundmagi.

Siis ma hakkasin vaikselt jutustama, aga mitte mõnda tavalist muinaslugu. Ma jutustasin õblukesele seljale oma pettumusest, et Evelini punasuu polnud lähedalt pooltki nii ilus kui kaugelt, sest tõi enamasti kuuldavale õelaid ja salakavalaid lauseid. Jutustasin sellest, mis juhtus prügikastide juures Astraga. Kuidas ta mulle ja oma emale luiskas, võõrasisa juurest põgenes ja end vanamemme juures peitis ja...

Ma teadsin, et pesamuna ei maga, vaid kuulab mind hiirvaikselt. Ei Evelin ega Astra polnud kunagi viitsinud mind nii tähelepanelikult ära kuulata nagu kuulas mind praegu Pillekese selg. Evelin muudkui kõkutas üleolevalt naerda, ka siis, kui ma polnud midagi naljakat öelnud. Astral oli aga kõige kohta juba enne arvamus olemas, kui ma jõudsin suudki lahti teha.

• Reet Kudu, "Elu algab kümneselt", 2014, lk 65

• "Nii vaikne, imeline, ma kuulen jälle vaikust," lausus Jete.

Teised jäid kuulatama.

"Ma ei kuule midagi," ütles Henna.

Jete selgitas: "See, et sa midagi ei kuule, ongi vaikuse kuulamine."

• Helju Pets, "Klassikokkutulek Kassaris", 2014, lk 85

• Mina loen "Õnne 13" hooaja jooksul meeletult kõike, alates Riigi Teatajast kuni Heino Kiige romaanideni just selle mõttega, et kindlustada oma tagalat. Küsin kogu aeg, kuidas need eestlased elavad. Mis neile oluline on? Kommentaare loen ka, suvalistele artiklitele. Väga kasulik asi on lihtsalt inimeste kuulamine. Bussis või raamatupoes on see mulle suur võit, kui prouad kõva häälega lobisevad.
  • Andra Teede, vestlusringis: "Milline on Eesti teleseriaal?" Sirp, 15.04.2016

• Mulle on väga oluline musikaalsus ja muusika tajumine. Ida Urbel suunas mind muusikat mõistma. Tema lavastuse "Tiina" proovidest pärineb näiteks väljend, et "ärge tantsige pillide järgi, tantsige muusikat". Nauding oli esineda elava orkestri saatel, kus iga orkestrandi mäng ja muusikaline nüanss andis võimaluse mul rikastada rolli. Väga hea lavapartner muusika tõlgendamisel oli Ülo Vilimaa. Ta oli musikaalne ja plastiline. Temaga oli väga hea koos tantsida ja avastada uusi nüansse. See oli nauding, kuidas koos tantsides tants ja muusika põimusid üheks ja lõid uue terviku. Olen veendunud, et muusika kuulamise oskus on vajalik ka tänastele tantsijatele ja ka kahjuks see oskus pole tavaline. Tantsimiseks ei piisa viisi pidamisest.
  • Elena Poznjak-Kõlar, "Olen alati arvanud, et ma pole andekas", ERR, 19.04.2021

• Ma olen harjunud kuulama. See nõuab alati palju jõudu. Mõhhailo kuulamine on raske. Kogetu purskub temast välja. Ta räägib järjest kolm tundi. Üksikutel hetkedel saan teda katkestada ja "peateema" juurde tagasi juhatada. Lugudel on omadus hargneda, nagu õunapuuokstel. Vahel on vaja neid tagasi lõigata.
  • Vahur Laiapea, "3000 kilomeetrit Mariupoli põrgust Eestisse", Postimees, 1. juuni 2022

• [Treener Tiina Toropi kohta:] Ta kuulab väga palju. Ta küsib pärast sooritust sportlaselt: mis sa ise tundsid? Mis sa arvad, kuidas läks? Ta tahab enne ise rääkima hakkamist kuulda sportlase hinnangut. Siis ta lisab, kinnitab või lükkab ümber. See on teatud mõttes fenomenaalne. Selliseid treenereid pole eriti palju.
  • Õilme Võro, intervjuu: Jarmo Jagomägi, "Retsept: kuidas küpsevad ühe treeneri käe all Eesti kiireimad naised?", Postimees, 6. juuli 2023

Luule

Istun kartulipõllu ääres
näol mööduvate autode tolm
Huviga kuulan
kuidas mugulad muudavad mulda
söödavaks

• Linda Ruud, "*Istun kartulipõllu ääres...", rmt: "Naera, Kassandra", 1973, lk 62

Surun kõrva vastu oma pead ja kuulan,
mida tehakse mu sees ja kuidas siis.
Saanud teada, teisest kõrvast välja voolan.
Aga see on sootuks kõrvaline viis.

• Juhan Viiding, "*** Surun silma vastu koobast kus on saatan", rmt: "Käekäik", 1973, lk 52

Ürgema astub kännule, paneb käed vaheliti
ja vaatab üles.
Ilmataat sulgeb silmad - on ju veidi valus
vaadata otsekohesusse.
...
"Kuula mind," tasandab Ürgema oma häält.
"Ma kuulan sind."
"Kuula mind," kostab Ürgema sosin.
"Ma kuulan sind."
Vaikusest kasvab välja Ürgema tänu.

• Lea Mändmets, "*Ürgema astub kännule, paneb käed vaheliti...", rmt: "Mullumuiste", 2017, lk 12

kuulasime kalamehe võõrast,
päevitunud keelt, olin kindel,
ta räägib, kuidas teda kummitab
vanade naiste üksindus.
...
kuulasime, kuulasime, taevas müristas.
mõned sammud eemal,
teises riigis, langes lumi
roostetanud mošeekuplile,
kus püssilasud katkesid aastal 1994.
taevas müristas.
kuulamine on palvetamise viis,
samuti kirjutamine, samuti andmine.

• Triin Paja, "Horvaatia read", rmt: "Nõges", 2018, lk 59

Vanasõnad

• Kuulab, et suu ila tilgub.
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929