Avameelsus

(Ümber suunatud leheküljelt Otsekohesus)

Avameelsus on aus ja siiras väljenduslaad.

Proosa

muuda
  • Juba ainuüksi mõte sellele, et nad niisugust asja omavahel arutavad, oli hirmus. Seda oleks tulnud teha aastaid tagasi. Kuid ka siis ei oleks seda teha tulnud. Abielus oli liiga palju avameelsust; see oli ebadelikaatne moodne stiil, ja sageli viis see perekonnaelu tasakaalu kaotamiseni, kui mitte isegi lahutuseni... (lk 134)
    • Muriel Spark, "Memento mori", rmt: "Memento mori. Miss Jean Brodie oma parimas eas". Tõlkinud Vilma Jürisalu. Tallinn: Eesti Raamat, 1989


  • Häbeliku inimesena on see mulle alati suur asi, kui deit kulgeb piinlike vaikushetkedeta. Uh, see läks küll hästi, õnnitlen end hiljem. Ei olnudki kohmetu! Võimalik, et olen armunud? Ja tüüp ilmselgelt usaldab mind, jutt ju jooksis. Muudkui rääkis, peamiselt küll iseendast. Eks ta natuke igav oli, aga varsti võtsid emalikud tunded nagunii võimust. Ah et su eks oli halb su vastu? Räägi veel sellest. Tööd pole? Oh sa vaeseke! Mis, rongipileti jaoks ei ole raha? Las ma aitan…
Jamaks kiskus asi aga siis, kui oma deidipartneri suurest avameelsusest innustununa ka ise sõna hakkasin võtma. Veel hullem muidugi, kui ilmnesid mingisugused minupoolsed probleemid. Kui näiteks pahandasin teise hiljaksjäämise peale või ei nõustunud päris iga mõttega. Üldiselt läksid tüübid seepeale suhteliselt kähku morniks.


  • Zooni hõimu vaenlasi ärritas alati kõige rohkem mitte lihtsalt nende ausus, mis oli vihastamisväärselt kõikehõlmav, vaid ka nende täielik otsekohesus mis tahes teema käsitlemisel. Zoonid ei olnud iial midagi kuulnud eufemismidest ega oleks aru saanud, mida niisuguse asjaga peale hakata, kui see neil olemas oleks olnud - peale selle, et nad oleksid seda kahtlemata nimetanud "kenaks viisiks midagi vastikut öelda". /---/ On oluline mõista, et kuna suurem osa zoonidest valetada ei oska, tunnevad nad suurt austust iga zooni vastu, kes suudab väita, et maailm on midagi muud, kui ta tegelikult on, ning Valetaja positsioon hõimus on ülimalt auväärne. /---/ Teised rassid panevad seda kõike väga pahaks. Neile tundub, et zoonid oleksid võinud tarvitusele võtta mõne sobilikuma tiitli, nagu näiteks "diplomaat" või "suhtekorraldaja".
    • Terry Pratchett, "Võluv võrdsus". Tõlkinud Aet Varik. Varrak, 1999, lk 92


  • Caroline klõbistas erutatult portselani ja lauahõbedaga. Ta polnud harjunud võõraksjäänud onudele teed valama.
"Loodan, et teil on siin lõbus," ütles onu Charles teetassi vastu võttes. "Ja vabandage mind, kui ma ei söö alati koos teiega. Mul on üks töö käsil... see tähendab, kirjutan üht raamatut," seletas ta.
"Kui lõbus!" ütlesid kõik peale Caroline'i, kes parajasti oli teemasina juures oma kätt kõrvetanud; ja Charles küsis:
"Millest?"
"Nõidusest... või õigemini ühest nõidusharust," vastas onu. "Mõtlesin sellele pealkirjaks panna "Lühike ülevaade sugestiooni psühholoogilisest ja füsioloogilisest osast nõndanimetatud nõiduses"."
"Kõlab huvitavalt; vähemalt ma arvan, et see oleks huvitav, kui ma sellest midagi teaksin," ütles Caroline, katsudes ühtlasi olla otsekohene ja viisakas. (lk 14-15)


  • Adam kahtlustas, et Gansey eelistab Ronanit seepärast, et too on aus, olgu pealegi, et kohutav, ja Gansey arvates oli aususel kulla väärtus. Declan ootas vastamisega sekundi murdosa liiga kaua ja nii pani Ronan käed risti rinnale. "Oled sina alles tüübi otsa sattunud, Ashley. Sina veedad temaga täna imelise õhtu ja homme veedab temaga imelise õhtu mõni teine tüdruk."
Kusagil kõrgel nende peade kohal lendas kärbes suminal vastu aknaklaasi. Ronani selja taga vajus vaikselt kinni ta toa uks, kaetud kiiruse ületamise eest saadud trahvikviitungite koopiatega.
Ashley näol püsis jäigastunud naeratus. (lk 53)


  • Õppisin kindlasti selle kahe aastaga asju selgemalt välja ütlema, seisma inimeste vastas ja lihtsalt otse asju välja ütlema. Ma õppisin käima mööda kitsast rada, jalg jala ette, aeglaselt, aga kindlas suunas. Ma arvan, et see tegi mind inimesena ja poliitikuna tunduvalt tugevamaks ehk teisisõnu mul on täiesti selge, mida ma teinekord teeksin teistmoodi.

Luule

muuda

Ürgema astub kännule, paneb käed vaheliti
ja vaatab üles.
Ilmataat sulgeb silmad - on ju veidi valus
vaadata otsekohesusse.

  • Lea Mändmets, "*Ürgema astub kännule, paneb käed vaheliti...", rmt: "Mullumuiste", 2017, lk 12