Portselan

Jean-Étienne Liotard, "Teeserviis" (u 1782)
Ellen Louise Clacy, "Lady Betty Germaini portselanikapp" (1880)
Paula von Wächter, "Vaikelu lauanõude ja lodjapuuokstega koobaltvaasis"


ProosaRedigeeri

  • "Lühidalt, minu ees oli vahesein. Proovisin paremat saabast jalga tõmmata. Ma tirisin kätega, pingutasin säärt, tegin ennekuulmatuid ponnistusi, kuni äkki jäid mulle kätte kaks saapakõrva, jalg aga põrutas minema nagu katapult."
"Katapult! Kallis Porthos, olete teie alles kõva käsi kindlustuseasjades!"
"Jah. Jalg põrutas minema nagu katapult, kohtas vaheseina ja lõi selle sisse. Kallis sõber, ma uskusin, et olen lammutanud templi nagu Simson. Lendas seal alles maale, portselani, lillevaase, vaipu, kardinapuid, lausa ennekuulmatu!"
"Tõsi või?"
"Rääkimata veel sellest, et otse teisel pool vaheseina seisis portselaniriiul."
"Kas lükkasite selle ümber?"
"Virutasin selle toa teise otsa."


  • "Mees oli vist õudne jõhkard?" jätkas uudishimulik noormees, Thorley suguvõsa lihtsameelne esindaja, kes ilmselt kavatses daami kaitsjate ridadesse astuda.
"Kõige hullemat sorti; ma kohtusin temaga Nice'is," teatas Lawrence Lefferts asjatundlikult. "Pooleldi halvatud plass irvhammas — üsna ilusa näoga, ainult ripsmed väheke liiga pikad. Ma võin ju seda tüüpi kirjeldada: kui ta just parajasti naistega ei sekeldanud, siis kogus ta portselani. Minu arusaamist mööda oli ta valmis mõlema eest mis tahes hinda maksma." (lk 13–14)

LuuleRedigeeri

Kivikilde ma korjasin lapsena,
ilusaid, säravaid kilde
ja klaasitükke ja portselani...
Suur oli mu aarete hind,
kallis mulle nagu õnn, nagu armastus.

  • Heljo Mänd, "Killud kõnelevad mulle", rmt: Heljo Mänd, "Rada viib maanteele", 1960, lk 17


Näh, määndub manisk,
ei panda rinda,
nipp-portselani
nad kah ei hinda.

Siin ristilöödu
uut kodu vajab,
kuid rahvas möödub -
ja vihma sajab.

  • Heljo Mänd, "Vanakraamikaupmees", rmt: Heljo Mänd, "Rada viib maanteele", 1960, lk 34-35
 
Vikipeedias leidub artikkel