Insener Robert Fultoni marmorkuju Washingtoni Kapitooliumis. Skulptor Howard Roberts, 1889.

ProosaRedigeeri

  • Inseneri elukutse prioriteetseks pidamine peegeldus tollal ka paljus muus, alustades sellest, et käibel oli sõna "ehituspoliitika" ja mitte "arhitektuuripoliitika". Kõnekas oli fakt, et 1935. aastal loodud Inseneride Koja nimetus pidi olema alguses Arhitektide ja Inseneride Koda (AIK), kuid töö käigus jäid "arhitektid" välja ning neile jäi vaid üks viiest sektsioonist.
  • Ilmekas on üleliiduliste arhitektuuri õppekavade võrdlus aastatest 1948 ja 1951. Neid lahutab vaid kolm aastat, kuid tendents on väga selge: 1951. aastal on järsult vähendatud tehnikaalasid ning suurendatud (600 tunni võrra!) kunstiaineid, lisaks ideoloogiaained. Ametlik seisukoht oli, et nõukogude arhitektidel pole inseneriteadmisi vaja, kuna nad lähevad tööle suurtesse projekteerimisinstituutidesse, kus töötavad ka insenerid. Stalinistlikud arhitektid pidid olema "kunstnikud-skulptorid", kes teevad loovat koostööd pigem tarbekunstnikega.
  • Tänapäeva kõrgtehnoloogilises maailmas tuleb arhitektidel teha inseneridega koostööd rohkem, kui kunagi varem.


  • Toimetus on see kosjakontor, kus teoseid ning arvustajaid tundev insener suudab omavahel kokku viia nii teineteist kui ka kolmandaid osapooli viljastavaid paare.
    • Alvar Loog, "Kriitik(a) peab. Kriitik(a) võib. Kriitik(a) ei või. Kriitik(a) võiks. Jne." Küsitlus. – Sirp, 26.11.2010, lk 6–8; lk 7

LuuleRedigeeri

Ülevaatajaid insenere
jälle ringi käib, kaenlas mapp:
tere, kuidas siis on see pere,
miks teil lahti elektrikapp?

Kõnnib komisjon õues ja rohul,
laulab pihlakas isavint.
Ühel mehel on nina nohul,
nägu lilla kui hüatsint.

Tuletõrje neil ees ja taga,
verev viirastub kõikjal kukk.
Ah sa kurat! üks meestest pragab —
talle jalgu jäänd pehkiv pukk.

On ju räägitud: see ei lähe,
norm ei luba, eeskirjad, eks?
Vastu ei võeta, saate pähe!...
See projektis jääb segaseks...

Mis? Ei, kui seal on, jäägu nõnda!
Kinnitatud on? Olgu siis!
Hoiatasime täna mõnda.
Neli meetrit, noh, parem viis!...

  • Mats Traat, "Järelevalve", rmt: "Septembrifuuga", 1980, lk 14-15

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel