Proosa muuda

  • Toimetuses oli veel igasuguseid inimesi - kohalike uudiste rahvas väntas telefoni, kogudes materjali kroonika jaoks, nägusad masinakirjutajad klõbistasid masinal, tulid tööliskirjasaatjad ja istusid laua taha sõnumit kirjutama. Sevastjanovile tundus, et vaimukas vestlus ei lakka toimetuses hetkekski - räägiti uudiseid, anekdoote ja mitmesuguseid huvitavaid lugusid, naerdi ja vaieldi. Töö ei olnud siin üldse kohustus, vaid nauding, - töö oli siin imekaunis eluprotsess, endastmõistetav nagu hingamine.
Ühesõnaga, ta armus ajalehesse jäädavalt, kõige armsamaks lõhnaks sai talle trükivärvi lõhn, kõige tähtsamaks hooneks maailmas see maja, kus asus toimetus.
  • Veera Panova, "Sentimentaalne romaan", tlk Maret Käbin, 1961, LR 20/21, lk 23


  • Ma tulin New Yorki üheksakümnendate lõpul, kui hiilgeaja ergav päike oli just loojumas, kuigi siis ei teadnud seda veel keegi. Tolle aja New York kubises suleseppadest, kes oskasid päriselt kirjutada, sest nii palju oli ajakirju, päris ajakirju, neid oli lademetes. Kui Internet oli alles eksootiline lemmikloom kusagil toimetu]e nurgas - viska talle aeg-ajalt mõni maiuspala ja vaata, kuidas ta oma lühikese lõa otsas naljakalt kepsleb, pluti-pluti, tema küll ei karga meile öösel kõri kallale. Ausalt, ma ei tee nalja - kunagi oli aeg, mil äsja kolledži lõpetanud lapsukesed tulid New Yorki ja neile maksti seal kirjutamise eest. Me ei osanud hinges aimata, et olime valinud karjääri, mis kuivab kokku tosina aastaga.


  • Toimetus on see kosjakontor, kus teoseid ning arvustajaid tundev insener suudab omavahel kokku viia nii teineteist kui ka kolmandaid osapooli viljastavaid paare.
    • Alvar Loog, "Kriitik(a) peab. Kriitik(a) võib. Kriitik(a) ei või. Kriitik(a) võiks. Jne." Küsitlus. – Sirp, 26.11.2010, lk 6–8; lk 7