Telefon

Proosa

Rääkida telefoniga - see on tõmmata läbi kõrva piipu. (lk 18)
See, kes katab kinni telefonitoru suu, paistab kedagi lämmatavat, et ei oleks kuulda tema "kõrvale". (lk 29)
Telefonitoru, mis jääb kutsutu tulekuni lauale, vajaks erilist kušetti. (lk 32)
Kui telefoniautomaat tagastab raha mehele, vaatab too seda kurvalt; kui aga sama juhtub naisega, laseb see raha uuesti sisse ja valib teise numbri. (lk 51)
- Ramón Gómez de la Serna, "Gregeriiad", tlk Jüri Talvet, LR 1974/2

Telefon heliseks teisiti, kui ta oleks surnud. Alati kiirustaksin vastama, valmis seikluseks. Pargis jalutades vastaksin võhivõõra mehe tervitusele, võtaksin väljasirutatud käe, järgneksin talle põõsastesse, puude vahele! — oleksin helde kõikide vastu! (lk 20)
- Joyce Carol Oates, "Ma olin armunud", tlk Kersti Tigane, rmt: "Neli suve", tlk Krista Kaer ja Kersti Tigane, 1977, lk 9-26

Võib-olla oli Fortinil
kargem kirjutada
vaiksetest rõhujatest, kes räägivad telefoniga,
viisakad röövlid annavad
kahtlemata šikimaid kujundeid.