ProosaRedigeeri

  • [Don Ramón:] Aga pea meeles, et seikluste tee on loobumise tee. On ainult kaht liiki inimesi — kaupmehed ja vaimulikud, rahu ja seikluste otsijad. Rüütlid on püüdnud neid kaht teed ühendada, aga see pole kunagi õnnestunud. Tuleb aeg, kus nad peavad valima — ja siis ei ole neid enam. On ainult nimed nagu tühi mõõgatupp."


  • Grimaud, kelle ta isand oli jätnud lossi värava juurde, oli kuulnud tema vangistamisest, kui Athos sellest Aramisele oli hõiganud, ning sõnagi lausumata asus ta Aramise kõrvale, nagu poleks midagi juhtunud. Grimaud oli teeninud oma isandat juba kakskümmend kaks aastat, ja oli näinud teda nii paljudest seiklustest terve nahaga välja tulevat, et miski ei röövinud enam ta rahu. (lk 823)



  • [Albus Dumbledore:] Lõpuks on surm hästi korraldatud mõistusele üksnes järgmine suur seiklus.
  • [Dumbledore:] Ja nüüd, Harry, astugem öhe ja ajagem taga seda kerglast ahvatlejannat, kelle nimi on seiklus.
    • J. K. Rowling, "Harry Potter ja Segavereline Prints". Tõlkinud Krista ja Kaisa Kaer. Tallinn: Varrak, 2005(lk 50)

LuuleRedigeeri

Luuletaja loeb pimedatele värsse.
Ta ei aimanud, et see on nii raske.
Ta hääl väriseb.
Ta käed värisevad.

Ta tunneb, et iga lause
pannakse siin pimeduse proovile.
Ta peab ise hakkama saama,
ilma valguse ja värvita.

See on ohtlik seiklus
tema luuletuste taevatähtedele,
aovalgusele, vikerkaartele, pilvedele, neoonlampidele,
kuupaistele,
kalale, kes seniajani ujunud hõbedasena vees,
ja kullile, kes hõljunud kõrgel taevas.

  • Wisława Szymborska, "Pimedate viisakus", rmt: "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 24-25