Dženi Ivanova, "Värinad" (2021)

Luule muuda

Mus elavad võbin ja värin,
ma sageli nende käest pärin:
mis teete te minu ihus,
miks olen ma nõnda te pihus?

Mus elavad võbin ja värin,
ma varbu ja võresid närin,
kui väga nad painavad keha,
muud tõesti ei oska ma teha.

  • Hando Runnel, "Mus elavad võbin ja värin" kogus "Mõru ning mööduja" (LR 14/1976), lk 19


Luuletaja loeb pimedatele värsse.
Ta ei aimanud, et see on nii raske.
Ta hääl väriseb.
Ta käed värisevad.

Ta tunneb, et iga lause
pannakse siin pimeduse proovile.
Ta peab ise hakkama saama,
ilma valguse ja värvita.

  • Wisława Szymborska, "Pimedate viisakus", rmt: "Oma aja lapsed", tlk Hendrik Lindepuu, 2008, lk 24-25

Kirjandus muuda