Silvi Väljal

Silvi Väljal (30. jaanuar 1928 – 3. aprill 2014) oli eesti raamatuillustraator ja graafik. Rahvusvahelise kuulsuse saavutas ta 1966. aastal ilmunud lasteraamatuga "Jussikese seitse sõpra", mis on üks enim tõlgitud raamatuid kogu eesti kirjanduses. See jäi ka ainsaks raamatuks, millele Väljal ise kirjutas teksti. Raamatu põhjal on loodud nukufilm ja teatrilavastus.

"Jussikese seitse sõpra"

Tsitaadid väljaandest: Silvi Väljal, "Jussikese seitse sõpra", 1999. Teos käsitleb vanemliku järelevalveta alaealise tööjõu massilist ekspluateerimist.

• Elas väike Jussike, kellele väga meeldis pühapäev. Kui tore oli hommikust õhtuni mängida ja hullata! Tööd teha aga ei olnud üldse tarvis. Jussike soovis, et alati oleks pühapäev. Ta otsustas minna Pühapäevamaale ja paluda Pühapäeva, et see iga päev tema juures oleks.

Jussikese arvates pidid kõikide päevade maad asuma selle metsa taga, kuhu päike igal õhtul kadus, sest kui Jussike järgmisel päeval ärkas, oli päike sealt alati uue päeva kaasa toonud. (lk 1)

• "Armsad sipelgad, kas te teate, kus asub Pühapäevamaa?" küsis Jussike.

"Me oleme siin metsa all küll palju teid läbi käinud ja hoolega tööd teinud, aga sellist maad me näinud ei ole," vastasid sipelgad. "Mine tihase juurde, võib-olla teab tema sind juhatada." (lk 4)

• "Tere, öökull! Kas sa ütleksid mulle, kus asub Pühapäevamaa?"

Öökull, kes kogu päeva oli maganud, ärkas parajasti, sest oli juba õhtu.

"Pühapäevamaa on siit kaugel," vastas ta, "aga mine julgesti edasi. Varsti jõuad sa Esmaspäevamaale. Esmaspäev on töökas ja lahke, küllap ta sulle teed näitab." (lk 7)

• Jõudiski Jussike Esmaspäevamaale.

"Tere, Esmaspäev," ütles Jussike. "Kas sa tead juhatada, kuidas ma jõuaksin Pühapäevamaale?"

"Tere, tere, Jussike," vastas Esmaspäev. "Pühapäevamaa asub siit kuue päeva kaugusel. Heameelega näitan sulle teed, enne aga aita mul heina teha."

Jussike oli nõus. Nad töötasid hoolega ja õhtuks oli hulk kuiva heina kokku pandud. Esmaspäev kiitis Jussikest tubli töö eest ning juhatas talle teed Teisipäevamaale. (lk 9)

• "Pühapäevamaa asub siit viie päeva kaugusel. Kõigepealt on aga tarvis uut lasteaeda ehitada. Tule mulle appi, saame kiiremini valmis."

Ehitasidki lasteaeda. Töö edenes hästi. Tasuks abi eest juhatas Teisipäev Jussikesele teed Kolmapäevamaale. (lk 11)

• Kolmapäeval oli aga kibekiire tegemine. Ta püüdis parajasti üht väikest vasikat, kes karjakoplist minema oli lipsanud ning nüüd omapead ringi hullata tahtis.

"Tule aita see väike vissi karja juurde ajada," sõnas Kolmapäev, "siis on mul aega sinuga juttu vesta." Koos saidki nad väikese põgeniku kätte. (lk 12-13)

• Neljapäev ise seisis oma maja uksel ja nagu ootas Jussikest. "Tere, Jussike," lausus ta. "Ma juba kuulsin, et sa niisugune tubli poiss oled, kes heameelega kõiki abistab. Tule ka mulle appi peenraid rohima ja lilli kastma!" Aiatöö Jussikesele hästi ei meeldinud, kui aga lilled talle rohimise ja kastmise eest tänutäheks nagu päid noogutasid, leidis Jussike, et ka see töö on tore. (lk 15)

• Reedel oli parajasti pesupäev. Et Jussikesele väga meeldis pesumasina vänta ringi ajada, siis asus ta juba ise seda tööd tegema. Pesupesemine edenes kohe palju kiiremini. (lk 16)

• "Pühapäevamaale on ainult ühe päeva tee," ruttas Laupäev vastama, "aga kui asud mulle appi tube koristama, vaipu kloppima ja saunaahju jaoks puid kandma, saame varemgi valmis ja võime Pühapäevamaale teele asuda."

Nüüd oli Jussike kärme mees. Kõik töö sai kiiresti tehtud. Lõpuks käis Jussike veel saunaski, et oleks kenam Pühapäevamaale minna. (lk 19)

• Pühapäevamaal oli väga ilus ja Pühapäev ise veel kõige ilusam. Aga siis nägi Jussike, et Pühapäev oli kõik teised päevad, kes Jussikesele juba tuttavad olid, külla palunud. Pühapäev kiitis kõiki hea töö eest ja ütles, et Pühapäevamaal on ainult nendel hea olla, kes tublid on olnud. Aga kõik päevad ütlesid, et nii tublid nad küll poleks olnud, kui Jussike neid igal pool poleks aidanud. Jussikesel oli kangesti hea meel. Ta lõi tantsu koos teistega. Talle ei tulnud enam meeldegi paluda ainult Pühapäeva kogu aeg tema juures olla, sest nüüd olid ju kõik päevad tema sõbrad. (lk 20)

Välislingid

• Juta Kivimäe, "Kunstnik Silvi Väljali 80-aastane rõõmus ja elamuslik maailm", Eesti Päevaleht, 6. veebruar 2008
• Veiko Märka, Kahekümne­keelse "Jussikese ema", Eesti Ekspress, 8. veebruar 2008