Pesupäev

Thérèse-Marthe-Françoise Dupré, "Pesupäev" (1910)

Proosa

• Nüüd jõudis Jussike Reedemaale. Reedel oli parajasti pesupäev. Et Jussikesele väga meeldis pesumasina vänta ringi ajada, siis asus ta juba ise seda tööd tegema. Pesupesemine edenes kohe palju kiiremini. Reedelt sai Jussike teada, et Pühapäevamaale on veel kahe päeva tee, ja sammus edasi.
  • Silvi Väljal, "Jussikese seitse sõpra", 1999, lk 16

• Suurt pesu talvel ei pestud (talved olid siis külmad ja lumerohked), seda koguti kevadeks. Siis olid suured pesupäevad, ja selleks palgati pesunaine. Õue peal oli pesuköök, seal siis pesunaine rahmeldas. Pesupäeval keedeti alati hapukapsasuppi, milles oli hästi palju rasvast sealiha. See pidi olema traditsiooniline pesunaise söök. Vist pakuti sinna juurde ka pits viina, aga päris kindel ma selles pole. Õue pandi üles pesunöörid, kuhu linad kuivama riputati. Nööre tõsteti kõrgemale pesupuude abil, et pesu rohkem tuule kätte lehvima pääseks. Kui kuivad linad nöörilt maha võeti, siis kõigepealt neid sikutati, pesunaine ühest otsast, teenija teisest, ja siis klopiti taas sirgemaks. See oli meie, laste, rõõmuhetk: istusime maha klopitavate linade alla ja nii vahva oli, kui tekkiv tuul meie päid patsutas.
  • Ruth Mirov, "Mälestuskilde lapsepõlvest Viljandis", Mäetagused nr 42