Noor Henri Valpinçon, lapsehoidja ja lapsekäru (Edgar Degas, 1870)
Mary Fairchild Low, "Roosid ja liiliad" (1897)

Proosa

muuda
Ta kogus kõikvõimalikke asju ja igasugu pudipadi. Peaasjalikult kogus ta niisuguseid asju, mida sai taskus kanda ja oma headele sõpradele kinkida.
Talvel ta suurt midagi ei leidnud, aga suvi oli see-eest kollektsionäärile hea aeg.
Suvel leidis Topper linnupoegi ja õllekorgitõmbajaid ja ümmargusi valgeid kivikesi.
Ta leidis siniste tiibadega põrnikaid ja suuri pehmeid rohelisi röövikuid. Ja leidis kolme rattaga roostetanud lapsevankri.
Lapsevanker oli Topperile üks suve paremaid leide. (lk 11)
  • Siis nõjatus ta rahulolevalt seljaga vastu lapsevanker Lössu külge ja hakkas imelikku piiksuvat häält tegema.
"Mis sa teed?" küsis Viggo ehmunult ja jättis lapsevankri seisma.
"Vilistan," ütles Topper, nägu naeru täis. "Vilistan, kallis sõber!" (lk 14)