Võõras

ProosaRedigeeri


  • Tomi rabas kohutav tõde, aegadeülene tõde, tõde kõigi kohta, keda ta oli kunagi tundnud ja kellega kunagi tutvub: igaüks seisab ainult iseenda eest, nüüd ja igavesti, ta avastab ikka ja jälle, et ei õpi teist iial tundma, ning mis kõige hullem: ta arvab iga kord, ikka ja jälle, et tunneb teist, usub, et on tema moodi ja nende suhted on harmoonilised. See tõdemus oli talumatult ränk. Raevuhoos tundus, nagu kaoks pind ta jalge alt. See oli liig: võõras maa, võõras keel, ebaõnn ja Dickie vihkamine. Tom tajus võõrast vaenulikkust.



  • Minevik on võõras maa; seal tehakse kõike teisiti.
  • The past is a foreign country; they do things differently there.



  • [...] oma naise või oma mehe vastu ollakse ikka teistmoodi kui võõrastega suheldes. Üks inimlikke rumalusi ongi see, et võõraste vastu ollakse hea ja helde, omade vastu aga kitsi ja paha. Kas meil on see kunagise orja- ja kehvikupõlve pärandus – vajadus võõraste ees oma kümne küünega kokkukraabitud varaga praalida, seda isegi kergel käel lendu lasta?


  • Ometi võivad uued liigid põliste liikide olukorda ka soodustada, pakkudes neile toitu, luues soodsama elupaiga või täites uues keskkonnas muid vajalikke ja seni puuduvaid rolle. Ent sellisedki seosed võõrliigi ja põlise liigi vahel võivad muuta ökosüsteemi toiduvõrgustikku, paigutada ümber koosluste struktuure ja tuua kaasa evolutsioonilisi muutusi. Just seepärast on võõrliikide uurimisest kasu ka alusteadusele. Kuigi võõrliikide sissetoomine võib olla senisele ökosüsteemile hukatuslik, annab see siiski ainulaadse võimaluse uurida populatsioone, elukooslusi ja evolutsiooni.


  • Liiga tihti kurdame, et võõras keel, võõrad kombed ja tavad tulevad ja tõrjuvad meie oma keele ja kultuuri tagaplaanile või sootuks välja. Ühed või teised kombed ja tähtpäevad, mida ühe või teise rahva juures tähistatakse, et tõrju meie kultuurist ise midagi välja, seda teeme meie, eelistades rahvusvahelisi ja atraktiivsemaid oma tavadele.


  • Võib öelda, et mets säilitab vana, võõras kultuur takerdub suurde laande. See on ka üks põhjus, miks eestlastest sai animistlik ristirahvas – usk kui üks väga suur kultuuriinnovatsioon takerdus samuti metsa. Ajalugu on näidanud, et need maad ja rahvad, kus kasvas vähe metsa, võtsid ristiusu vastu palju kiiremini. Mets pakub nii tuule- kui kultuurivarju.
    • Valdur Mikita, "Lindvistika". Välgi metsad, 2015, lk 26


  • Suurlinna saladus on see, et tal ei ole mitte mingisugust saladust peale sinu enda saladuse. See on see, mille juurde sa lähed palverännakule, minnes võõrasse linna. Sa võid seda seal kohata, sa võid seda seal vilksamisi näha, ühel tänavanurgal, raamatupoes, metroos või kohvikus mõnes täiesti võõras, kummalises näos, möödujas, keda sa kindlasti ei kohta enam kunagi elus. Ära unusta, et see sa oled: võõras, keda sa ei kohta enam kunagi elus.


FilmRedigeeri

  • Võõrastega magamise põhiprobleem seisneb selles, et nad on võõrad.
    • Dr. Gregory House telesarjas "Dr House", 4. hooaja 10. osa "It's a Wonderful Lie" (2008)

LuuleRedigeeri

Ja tulen longuspäisena
taas siia, võõras rõõmudele.
Poon enda aknal käisega,
kui õhtu rohelus on hele.

  • Sergei Jessenin, "*** Mind väsitand on kodunurk". Tõlkinud Artur Alliksaar, kogumik "Luuletused", 1970, lk 39


Igaüks juba laule ei tee.
Igaühele antud ei ole
langeda võõraste ette kui ubin puust.

Maailma suurim pihtimus on see,
pihtimus huligaani suust.

  • Sergei Jessenin, "Huligaani pihtimus". Tõlkinud August Sang, kogumik "Luuletused", 1970, lk 103-104


Kes olen, kes siin üksi käin?
Ma endalegi võõraks jäin.

End kuhu panen, kuhu viin?
Kui leinaline liigun siin.

See suur ja vaikne võõras öö,
see pole see, see pole see.
...
See võõral müüril roosileht -
vist ammu unes kuskil näht.

Õnn, magus sõna - kes meist veel
teaks, mis see on? See võõras keel.

Kes minuga on ühte verd,
neist lahutab mind mitu merd.

Kõik nende vaev köeb minu sees. - -
Kuu võõras helgib võõras vees.

  • Marie Under, "Võõrsil", rmt: "Uneretk", 1968, lk 15


VanasõnadRedigeeri

  • Ega võõra silma tule vett.
  • Ema piim kosutab, võõras piim kahandab.
  • Esimesel päeval võõras armas, teisel päeval koormaks, kolmandal haiseb.
  • Kevadine võõras läheb tühja kõhuga koju (... kui puudus majas).
  • Kui võõras nahk ees, lõikab kahe kaustatäie, kui oma, ei lõika rihmagi.
  • Kutsumata võõrad, teadmata roog.
  • Oma ei jäta, võõrast ei võta.
  • Oma eit eidekene, võõras eit raisk.
  • Oma ema vits ja võõrasema võileib on üks.
  • Oma kiitus haiseb, võõra kiitus heliseb.
  • Oma laps on lapsukene, võõras laps laastukene.
  • Oma taadi põlenud kooruke on parem kui võõra võileib.
  • Ootamata võõras, varumata vara.
  • Parem kämblalaius kodu kui vakamaa võõral maal.
  • Parem leivakoorukest kodu närida kui võõrsil saia süüa.
  • Parem oma ema vits (põlenud kooruke), kui võõrasema võileib.
  • Parem omad aganad kui võõra selge leib.
  • Parem omaga läbi saada kui võõralt laenata.
  • Sugulased omad, kaup võõras.
  • Veli oma veli, teng võõras vahel.
  • Võõra kiitus heliseb, oma kiitus haiseb.
  • Võõra leib valus süüa.
  • Võõrad mingu viisilla, talu jäägu tavalla.
  • Võõrad teevad, võõrad viivad.
  • Võõrad veised ei seisa karjas.
  • Võõral laudil leib kõrges.
  • Võõras hobune, oma piits, võib hästi sõita.
  • Võõras on võlu peres.
  • Võõras raha kõrvetab tasku.
  • Võõras raha tasku, taskul auk pea põhjas.
  • Võõras toob, võõras viib, võõras toob kulunud kuue, karva veerenud kasuka.
  • Võõrasema puuakse võlla, oma tõstetakse taeva.
  • Võõrast nahast kerge kingi lõigata.
  • Võõrast veist teised ikka pusklevad.
  • Võõrsil hea, kodu veel parem.
  • Ära võta võõra vara!
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

KirjandusRedigeeri