Võileib

LuuleRedigeeri

Ema mudilasi teele seab,
paitab, tõreleb ja silmas peab,

kas on korras sukad, pihikud,
kas on kaasas koolivihikud.

Võileib pauna, suudlus palgele.
Anna, väänkael, valu jalgele!

Leib ja suudlus - õnne alammäär.
Sooja sõnata jääb tuimaks leivakäär.

Süda panetub, kui päeva alata
tihti ilma leivapalata.
...
et ei kuivaks rõõmu lättesoon,
et ei puuduks lihtne reisimoon -

võileib pauna, suudlus palgele.
Nendest inimlaps saab jaksu jalgele,

jaksu jalgele ja jõudu hingele,
toitu kärsitule pingele.

ProosaRedigeeri

Ma ei tea, miks see nii on, võib-olla on asi minu vanuses, võib-olla treeningukoormuses, võib-olla elutseb mu soolestikus mingi tundmatu parasiit, aga mul on kõht kogu aeg tühi. Nii on see alati olnud. Kui ma väike olin ja õhtupalvet lugesin, siis kujutasin sageli ette, et Jeesus teeb mulle sändvitši, arvestades selle mehe toitlustajaannet, mõtlesin ma, peaks ta oskama vägevaid sändvitše teha. (lk 232)
  • Peter Høeg, "Elevanditalitajate lapsed", tlk Ene Mäe, 2012


  • "Me ootasime mõnd veidi... kogenumat... diplomaati..."
"Oh, ma oskan õhukeste kurgiviiludega võileibu jagada sama hästi kui iga teine," vastas Vimes. "Ja kui te tahate väikeste kuldsete šokolaadipallide kuhja, siis olen mina just see õige mees."

VanasõnadRedigeeri

  • Oma ema vits ja võõrasema võileib on üks.
  • Oma taadi põlenud kooruke on parem kui võõra võileib.
  • Parem oma ema vits (põlenud kooruke), kui võõrasema võileib.
  • Sool ja sabata silk on vaeslapse võileib.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

KirjandusRedigeeri

  • August Sang, "Võileib suudlusega. Luuletusi 1956-1962", Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1963
  • Octav Pancu-Iaşi, "Võileivad suve ja tuulega", rumeenia keelest tõlkinud Natalie Alver ja Thelma Tali, 1976
  • Salme Masso, Olga Relve, "Võileivad", 1977
  • Tarmo Vaarmets, "Võileib võimleb", 2019