Sinep on terava maitsega pasta, mida tarvitatakse enamasti lihatoitude kõrvale ning mida saadakse mõnede sinepi ja kapsasrohu perekondadesse kuuluvate ristõieliste taimede seemnetest.

Christiaan Sepp, Brassica nigra teoses Flora Batava, Volume 4 (1822)
Friedrich Hagermann, "Immanuel Kant sinepit segamas" (1801)
Henri Fantin-Latour, "Vaikelu sinepinõuga" (1860)
Julius Paulsen, "Sinepipõld" (1895)

Piibel muuda

  • Jeesus kõneles neile veel teise tähendamissõna: "Taevariik on sinepiivakese sarnane, mille inimene võttis ja külvas oma põllule.
32 See on küll väiksem kõigist seemneist, ent kui taim kasvab, siis on see suurim aias ja saab puuks, nii et taeva linnud tulevad ja pesitsevad selle okstel."


  • Aga Issand ütles: "Kui teil oleks usku nagu sinepiivakene, te võiksite öelda sellele mooruspuule: "Juuri end üles ja istuta merre!" ja see kuulaks teie sõna.


Proosa muuda


  • "Kui vaid udu kohe üles ei kerkiks," mõtlesid ühed, "muidu kuivatab päike viinamarjad ära otse enne koristamist."
"Kerkiks aga udu kiiremini," mõtlesid teised, "siis saaksid viinamarjad koristamisajaks päris küpseks."
Selliseid muresid ei olnud Westhofenis just väga paljudel. Westhofen polnudki veiniküla, see oli kurgiküla. Veidi eemal, Liebachi aasalt maanteele viiva tee ääres, asus Franki äädikavabrik. Teisel pool laia puhastatud kraavi ulatusid kurgipõllud kuni teeni. "Veiniäädikas ja sinep. Matthias Frank ja pojad."


  • Ma olin siis viieteistkümnene, kui lavastusega "Robinson ei tohi surra" tähistati minu 10 aasta lavategevuse juubelit. Tolleaegne Estonia direktor Paul Olak kutsus mind ükskord enda juurde. Ma polnud eluski direktori juures käinud, korraga aga kutsuti ja öeldi, et Ellen, me tahame teha sulle juubeli. Mina teadsin juubelitest ainult niipalju, et need on Viini vorstid sinepiga ja valge naps, sest kõiki juubeleid tähistati Estonias nii. Kui ma tükis kaasa tegin, siis kutsuti mind ikka ka, mulle need Viini vorstikesed kangesti meeldisid.
    • Ellen Liiger, intervjuu: Karin Kask, kogumik "Ma tahan mängida!", 2018, lk 20


  • Kuid kõigesööjad on murelikud. Nad peavad pidevalt uusi roogasid maitsma, et näha, kas need on suupärased ja toitvad, riskides end kogemata mürgitada. Nad peavad õnne katsuma uute maitsetega ning seejuures hakkab neile tihti mekkima midagi niisugust, mis, ehkki toitev, ei peaks neile loomupäraselt meeldima: tšillipipar (mille tõi Euroopasse Kolumbus), tubakas, alkohol, kohv, artišokid või näiteks sinep.


  • Toa teises otsas haaras Cyrus Eleanorist kinni ja suudles teda kõigi silme all suule. Blair tõmbus eemale sellest vastikust vaatepildist, kus tema ema ja Cyrus käitusid nagu teineteisest sissevõetud noored nohikud ja vaatas katusekorteri aknast välja Fifth Avenue'd ja Central Parki. Sügisesed lehed leegitsesid. Üksik jalgrattur sõitis Seventy-second Streeti sissekäigust parki ja peatus nurga peal hot dogi müüja juures, et osta pudel vett. Blair ei olnud kunagi varem seda hot dogi müüjat tähele pannud, ja ta mõtles, kas ta oli seal alati olnud või oli see uus mees. Naljakas, kuidas sa ei märka nii paljusid asju, mida sa iga päev näed.
Äkitselt tundis Blair kohutavat nälga ja ta teadis täpselt, mida ta tahtis: nimelt hot dogi. Ta tahtis seda otsekohe - auravat kuuma hot dogi sinepi ja ketšupi ja sibulate ja hapukapsastega - ja ta kavatses selle kolme suutäiega alla kugistada ja siis oma emale näkku krooksatada. Kui Cyrus võis kõikide külaliste ees keele emale kurku lükata, siis võis tema süüa ühe totaka hot dogi.


  • VIIMAKS, PREILI EUMENIDES TREASON, PEAME ME KOOS KÕNDIMA. Surm võttis õrnalt preili Treasonil käest.
"Kuulge, üks hetk!" hüüatas Tiffany. "Preili Treason on ju sada kolmteist aastat vana!"
"Ee... ma kohendasin oma vanust natuke, et ametile sobivam oleks," kostis preili Treason. "Sada üksteist kõlab liiga... nooruslikult." Justkui oma viirastusliku piinlikkustunde varjamiseks pistis ta käe tasku ja võttis välja singivõileiva hinge.
"Aa, läkski õnneks," märkis ta. "Mina igatahes... Kuulge, kus sinep on?"
SINEPIGA ON ALATI KEERULINE, ütles Surm ja hakkas koos preili Treasoniga ähmaseks muutuma.
"Sinepit polegi? Aga marineeritud sibulad?"
PAISTAB, ET ÜKSKI MARINEERITUD ASI TEISELE POOLE EI JÕUA. MUL ON KAHJU. Nende selja taha ilmusid ukse piirjooned.
"Nii et teises maailmas polegi mingeid vürtslisandeid? See on ju kohutav! Aga teravad kastmed?" küsis kaduv preili Treason.
MOOS ON. MOOSI SAAB TEISELE POOLE TUUA.
"Moos? Moos? Singi juurde?"


  • Mõelda, et Lasse müüs oma kioski ühele araablasele. Sellisele, kes ei tea sedagi, mis on Västerviki sinep. Ega seda, et vorst peab olema kartulipudru peal. Ja kes võttis menüüsse kebabi.
Sihukene asi võib kellesse tahes jälje jätta. Victor oli kõigest viisteist, kui see juhtus. Mopeediga kioski juures hängimine polnud enam see mis vanasti.
Sõbrad vahetasid kogunemiskohti ja asusid ümber teisel pool väljakut asuva pitsarestorani juurde, aga seda pidas ju samuti araablane.
Araablaste juures oli midagi kummalist. Iraanlaste, iraaklaste ja jugoslaavlaste juures samuti. Keegi neist ei teadnud, mis on Västerviki sinep.


  • Perenaine paneb ahju küdema, võtab sügavkülmast suure tüki kaelakarbonaadi sulama. Ta koorib ja tükeldab aedvilju ja kartuleid. Seejärel määrib ta liha kokku omatehtud majoneesi ja sinepiga ning lisab mett. Liha sisse pistab küüslaugutükke ning kartuli- ja aedviljatükkide vahele poetab taluvõid. See on parim, mida perenaine oma pere jaoks teha saab.