Leht

(Ümber suunatud leheküljelt Lehed)

See artikkel räägib taimeosast; ajalehe kohta loe artiklist Ajaleht.

Sarah Jane Prentiss (1823-1877), "Sügislehed", s.d.
Ilja Ostrouhhov, "Kuldne sügis" (1886)
Emma Thomsen (1810-1897), "Pöögilehed", s.d.
Johann Wilhelm Preyer (1803-1889), "Viinapuuleht.Etüüd", s.d.


ProosaRedigeeri

  • Lehtede langemine on inimeste elu sümbol. Varem või hiljem, pärast üürikest keerlemist meie mõtete, unistuste, sisekaemuste õhus, pöördume kõik tagasi maasse.
    • Marina Tsvetajeva, Kiri Pjotr Jurkevitšile 1908 sügisel, rmt: "Elu tules. Pihtimused". Koostanud Tzvetan Todorov. Tõlkinud Mirjam Lepikult. Sinisukk 2007, lk 71


LuuleRedigeeri

Sai siis sinna lemme lehti, lemme lehti, tamme tõhva,
sellest kasvas kaunis taimi, võrsus haljendav võsuke:
tõusis maast kui maasikake, kerkis jo kaheharune.
Oksi laiali ajasi, lehti ilmaje laotas.

  • Kalevala, teine runo, "Suur tamm". Tõlkinud August Annist. (1985), lk 14


/---/
Kuldkollane on park, kuldkoldseid puistab lehti
tuul, kuldseid liblikaid me pääle.
Kuldkollane on tee, koldkuldseid puistab lehti
tuul teele. Kas nüüd kurale, või hääle?


Oh, Tallinna Kunstiinstituut,
sina kõikide vooruste ehe!
Sult sajand hiljem kõik Veenused said
kipsist varjavad viigilehed.
   On karm professor Lehe riik.
   Ja siin see häbitu antiik
      sai väiksed korrektuurid.

  • Juhan Smuul, "Mere ja taeva vahel" (1957), trükis 1959


Puud lähevad varsti lehte.
Aga millal nad pole läinud?
Sa lugesid õhtulehte,
lehteminekut sa ei näinud.

Sa otsid mind hommikuni,
silmi pilguks kinni ei lase.
Ja kurb on ka hommik, kuni
leiad sängist lehtinud kase.

  • Viivi Luik, "Leid". Rmt: V. Luik, "Kogutud luuletused 1962-1997", Tänapäev 2011, lk 339


Meie eitus, meie jaatus
liugleb tuules nagu leht.
See, mis saadab, ongi saatus
ikka õiglane ja eht.

  • Juhan Viiding, "Vana mehe laul". Rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud Hasso Krull. Tuum 1998, lk 501. Tuntud ka lauluna Olav Ehala viisil.


Miks nad lehti puu külge tagasi
ei visanud? Nad oleks ju võinud,
aga ei, lehed topiti hoopis plastik-
kottidesse ja jäeti mäeveerele vedelema.
Kellelegi ei meeldi kõdu: kui lumi sulab,
olgu kohe rohi ja lillepidu.

  • Carolina Pihelgas, "*** Miks nad lehti puu külge tagasi" kogus "Tuul polnud enam kellegi vastu. Valik luulet 2006-2020", lk 106

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel