Kombed

Kombed ehk tavad on inimeste ja põlvkondade vahel edasi antavad käitumismallid.

• Õpetaja ütles:

"laulud aitavad tõusta

kombed aitavad jalule

muusika aitab täiuslikuks"

• Kong Fuzi, "Vesteid ja vestlusi", tlk Linnart Mäll, 1988

Proosa

• Oh ajad! Oh kombed!
• O tempora! O mores!
  • Cicero, esimene kõne Catilina vastu

• Liiklemise reeglite seas, härrased, oli siiski üks vana tava, mida kõik austasid: voorimehel, kelle rakendi esimesel hobusel olid kõik neli jalga valged, oli nii laskumise kui ka tõusu peal õigus sõita otse, vastutulijale teed andmata. Sellest on tulnud vanasõna: kel neli valget jalga all, see läheb igalt poolt läbi.
  • Frederi Mistral "Noorusmälestused", Tallinn: EKSA, 2018, tlk Merike Riives, lk 202

• Kätlemise komme olevat tekkinud omal ajal soovist haarata vastase mõõgakäsi, et too ei saaks relva tupest tõmmata.
  • Harri Tiido, "HARRI TIIDO: Ivanovid ja ida-lääne suhted" Eesti Päevaleht, 16. veebruar 2004 (koopia välisministeeriumi kodulehel)

• Kui ta kohvikatla kolmandat korda värske veega täitis, oli ta just teada saanud, et kohvijoomise komme Euroopas ja kõigepealt Viinis läbi lõi just aastal 1683, pärast seda kui türklaste suur pealetung oli tagasi löödud. Siis oli taganenud vaenlase laagris leitud mitu kotti isevärki ubadega, mille väärtust keegi ei osanud hinnata ja mis selletõttu peaaegu muidu langesid ühe aruka Viini kaupmehe kätte. Kaupmees oli üks neid väheseid, kes teadis, milleks türklased neid ube kasutasid, ja sellele põhikapitalile toetudes oli ta avanud esimese kohviku ...
  • Karl Ristikivi, "Kahekordne mäng". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1972, lk 106-107

• Seltskondliku ajaveetmisena kuulus tingimata ja täiesti vältimatult kokku alkoholitarbimine, mis Eesti puhul tähendas ennekõike mehist õllejoomist. Koos kaaslasega kannu õlle võtmine oli kesk- ja varauusajal igapäevaellu sügavalt juurdunud komme, tollase suhtlemiskultuuri lahutamatu osa.
  • Inna Põltsam-Jürjo "Viin, vein ja vesi: joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal" Tallinn: Argo, 2020, lk 175

• Suhtelist vaikust paistab süvendavat lisaks seegi, et Narvas on talved eriti valged. Narvas klopin ma ruumi sisenedes jalad puhtaks kuivast, sätendavast lumest, Tallinnas aga on see tavaliselt mingi beež löga. Sama terav kontrast ootab harilikult ka rongiga ühest linnast teise sõites – saabuda mustendavast Balti jaamast helevalgesse Narva lumesattu on üsna tavaline üleminek. Isegi kui selle valguse taga on osalt komme jätta tänavad liivatamata, mõjub selline valge, krudisev linnatalv kuidagi õilsalt.
  • Heili Sepp "Killustatud kogemuste Narva" Vikerkaar, mai 2020

• Me usume inimest ja usume inimese vaimu. Meie usust on saanud meie komme tähistada inimest ja tema vaimusuurust mõne maapealse märgiga.
  • Hando Runnel, "Ei hõbedat, kulda", lk 35

• Olid lõppenud võitlused maa vallutamise pärast ja aja jooksul oli kustumas viimaste paukude kajagi, aga noist kangelaslikest aastaist oli iljeuslaste veres säilinud verevalamise iha. Ja mõningad kombed: hoobelda vahvusega, kanda päeval ja ööl revolvrit, juua ja hasartmänge mängida. Ning mõned nende elu juhtivad seadused. Üks neist, kõige vaieldamatum, oli tol päeval jälle rakendamist leidnud: petetud abielumees võis oma au ainult süüdlaste verega puhtaks pesta. Seda vanast ajast pärit seadust polnud üheski koodeksis kirjas, ta elas ainult inimeste teadvuses, muistsed senjoorid, kes esimestena metsa maha võtsid ja kakaod istutasid, olid ta järeltulevaile põlvedele pärandanud.
  • Jorge Amado, "Gabriela, nelk ja kaneel", tlk Aita Kurfeldt, 2. trükk, 1978, lk 8

• Välised kombed on tähtsamad kui moraal ja ülim kõlblus on vähem väärt kui hea kokk.
  • Oscar Wilde, "Dorian Gray portree", lk 145

• Kuigi uus aeg vanule jõulukommetele surmakella helistab, on neid siiski püsinud — mõned kogu maal tuttavad, teised ainult üksikus kolgas. Harjunud kombed taganevad visalt. Aeg nõuab ometi oma.
• Jõulud ja jaanipäev on põhjamaa rahvaste suuremaid pühi; suurem neist kahest ometi esimene, juba sellegi pärast, et ta pühitsemine on palju pikem kui teisel. Soomlanegi tunnistab jõulu nii-ütelda pühade peremeheks, väites, "joulu jaloin juhlista". Jõul on meie päevil kristlik püha Õnnistegija sündimise mälestuseks, kuid ta iga ulatub kaugemale tagasi Kristuse sünniaastast; juba põhjamaa paganad pidasid jõulu enne veel, kui Kristus oli sündinud. Kristluse ajal sulatati paganlik jõul kokku kristliku jõuluga. Kristuse sünnipäev omandab paganate püha nime, aga mitte ainult nime, vaid ka palju, palju paganliku jõulupüha kombeid, mis säilinud meie päevini.
  • Matthias Johann Eisen "Meie jõulud" 1931

• [Albus Dumbledore:] Lord Voldemortil on suur anne lahkhelisid ja vaenu külvata. Me saame võidelda sellega üksnes siis, kui ilmutame sama suurt sõprust ja usaldust. Erinevad kombed ja keeled ei tähenda midagi, kui meil on üks eesmärk ja avali südamed.
  • J. K. Rowling, "Harry Potter ja tulepeeker", lk 623

• Kõrgeauline Papa, tõeline riiginõunik Reinhold Silfverhane oli läinud soovima head uut aastat kõigile neile, keda Silfverhaned lugesid oma seltskonda kuuluvaks, ja neid oli suur hulk. Et ka kõik teised tiirlesid sõpradele head uut aastat soovides ringi, ei olnud keegi kodus. Tegelikult viitsisid vaid vähesed üldse kuhugi minna, istuti peidus pimedates tubades ja piiluti kardinapraost, kuidas tulijad jätsid oma kaardi välisuksele. Enamasti olid need teenrid, kes, higi otsaees, pererahva tutvuskonna läbi jooksid. Nõnda said head kombed järgitud ja kellelgi polnud sellest tarbetut tülinat - peale teenrite.
  • Kaari Utrio, "Armas Henrietta", tlk Merle Krigul, 1993, lk 11

• Eestlaste kohta ei saa kuidagi öelda, et me seisame hiiglaste õlgadel, vaid täpsem on, et me püsime sõraliste abaluudel. Hirm lehma ees tegi eestlasest inimese. Aja jooksul oleme vargsi üle võtnud isegi mõned veiste kombed. Näiteks kõrte närimine on väga eestipärane tegevus. /.../ Kui inglane rüüpab teed, siis meie paneme kuivalt.
  • Valdur Mikita, "Lindvistika". Välgi metsad 2015, lk 180-181

• Ajad ja kombed muutuvad. Minu põlvkond mäletab veel aega, kui õpetajate toas suitsetati ja koolipidudel müüdi einelauas täiskasvanutele õlut ja veini, lapsed aga olid loomulikult suitsust priid ega mõelnudki peopuhvetist midagi peale limonaadi küsida. Seda, et täiskasvanutele on rohkem lubatud kui lastele, peeti tollal täiesti loomulikuks.
  • Leelo Tungal, "Õnnelik lapsepõlv ilma hüüumärgita" Looming 8/2016

• Kultuuripärand on ideoloogiliste ja poliitiliste valikute küsimus. Liiga tihti kurdame, et võõras keel, võõrad kombed ja tavad tulevad ja tõrjuvad meie oma keele ja kultuuri tagaplaanile või sootuks välja. Ühed või teised kombed ja tähtpäevad, mida ühe või teise rahva juures tähistatakse, et tõrju meie kultuurist ise midagi välja, seda teeme meie, eelistades rahvusvahelisi ja atraktiivsemaid oma tavadele.
  • Marju Kõivupuu, Pärijata pole pärandit. KesKus, mai 2013

• 501. Armastus, nii meelepärane kui ta ongi, meeldib veelgi enam kommete tõttu, milles ta avaldub, kui iseenda tõttu.
  • François de La Rochefoucauld, "Maksiimid", tlk Aleksander Aspel, rmt "Valik prantsuse esseid", 1938

• Midagi tehakse sellepärast, et seda on alati tehtud, ja seletuseks ongi "aga me oleme a l a t i niimoodi teinud". Miljon surnut ei saa eksida.
  • Terry Pratchett, "Viies elevant". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Varrak 2006, lk 27

• Härrasmeheks olemise kirjutamata koodeks läheb tagasi rüütliaegadesse. Seda on vorminud renessanss ja reformatsioon, valgustusaeg ja romantiline tundekasvatus. Seda on püütud sõnastada lugematutes käitumisõpikutes asjassepühendamatutele, aga omandatav oli ta ainult kasvatuse ja jäljendamise kaudu. Siseringis olijatele olid uustulnukate kohmakad püüdlused olla nendesarnane koomilised ja jultunud. Vahel olid püüdlused liiga innukad, vahel lõi välja madalama päritoluga seotud peenetundelisuse puudumine. Emma kaks alternatiivset peigmehekandidaati illustreerivad just sedasorti puudujääke. (lk 538-539)
• Naeruväärne episood Emma kesise joonistusega, mida Mr Elton ülistab kui kunstiteost ja laseb Londonis ära raamida, annab tunnistust tema ülipüüdlikkusest ja see ei ole härrasmehelik. Härrasmees tunneb mõõtu ja piire ja ei kunagi äärmustesse. (lk 539-540)
• Kuigi seda otse välja ei öelda, on Mr Frank Churchill dändi. Printsregendi ajastu (1811-1820), millesse asetub ka Austeni parim loomeiga, oli dändide kuldaeg. Printsregent (tulevane kuningas George IV), kes valitses oma vaimuhaige isa George III asemel, oli Euroopa Esimene Dändi. Dändid on kaasaegse kolmeosalise meesteülikonna loojad, kes hindasid üle kõige rafineeritud maitset, elegantseid kombeid ja välist sära. (lk 543)
• Mr Frank Churchilli maneerid on eeskujulikud, aga nende taga puudub sügavam sisu. [---] Ta on samasugune mängur nagu Emma, kelle mängus on kõik teised inimesed ainult etturid malelaual. Kui Emma puhul võiks vabanduseks olla tema elu piiratus ja kavatsuste pahasoovimatus, siis Mr Frank Churchill on kogenud mängur, keda erutab piiride kompamine. Ta naudib oma etteasteid nagu dändile kohane ja on mängu ilu nimel halastamatu. (lk 544-545)
  • Pilvi Rajamäe, "Järelsõna", rmt: Jane Austen, "Emma", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548

Luule

Lokaali uksele ma kirjutaksin: "Surnud rott".
Siin on mu olemine peramine.
Hääl seesmine küll räägib: "ära mine",
sest üpris kõhnaks jäänd su rahakott!
Kuid siiski veab mind siia kohvipott,
boheemi ringi vaimunärimine
ja uudiste üksteiselt järelpärimine;
ehk teada küll, et täna nagu homme,
mis eile oli - kordub tunahomme,
ent seda siiski nõuab komme...

• August Alle, "Laul kleidist helesinisest ja roosast seelikust", rmt: "August Alle. Väike Luuleraamat", 1964, lk 36-44

Kui kõrgete eesmärkidega võiks
see teema sobida, oo vägev Jõud,
kust kogu valgustus saab alguse,
siis las mu Elu hakkab väljendama
võrdpilti parematest aegadest,
kus ihad saanud targemaks ja kombed
on lihtsamad; too tõelist vabadust
mu südamesse, puhtaid mõtteid vaimu;
las sinu püsiv armastus mind juhib
ja julgustab ja toetab lõpuni!

• William Wordsworth, "Prospekt "Üksiklasele"", tõlkinud Märt Väljataga, Vikerkaar 7-8/2004, lk 1-4

Allikata

• Ükski kirjapandud seadus pole kunagi olnud nii kohustuslik kui kirjutamata tava, mida toetab avalik arvamus.
  • Carrie Catt

• Mehed teevad seadusi, naised kombeid.
  • Voltaire

• Ma ei ole poliitik ja ka muidu on minu kombed korralikud.
  • Mark Twain

Vanasõnad

• Igal maal oma viis.
• Igal talul oma taar, igal perel oma viis.
• Kuri kõne (jutt) rikub head kombed.
• Kurja hea vastu on maailma viis.
• Teisel maal teine viis.
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929