Jaanipäev on Eestis 24. juunil tähistatav püha. 24. juunile eelnevat 23. juuni päeva nimetatakse jaanilaupäevaks ja nendevahelist ööd jaaniööks, seda tähistatakse Eestis, Lätis ja põhjamaades jaanituledega.

Anders Zorn, "Tants jaaniõhtul" (1897)
Eva Bonnier, "Jaaniöö" (1900)
Harald Slott-Møller, "Jaaniöö" (1908)

Proosa

muuda
  • Õhtul täitus kogu õu taluinimestega. Sa ju mäletad vanaaegset pööripäevakommet — kõik naised kandsid peas lehtedest pärgi ja põlle sees lõhnavaid lehti, millega nad kallasid üle igaühe, kes neile lähenes, ise samal ajal sõbralikke tervituslaule lauldes. Õuega piirneva metsa alla kaeti suured lauad, siis süüdati lõkketuled ja söödi, seejärel tantsiti kogu öö otsa.



  • [---] minu meelest tuleks üldrahvalikult esiplaanile seada just nimelt eesti rahva suurhetked. Praegu on nendeks ostmispühad jõulud ja õgimispüha jaanipäev.

Luule

muuda

Teispool jõge lõkkeread.
Rahvas täna pidu peab.
Jaanituli, jaanituli!
Rahvas täna pidu peab.
/---/
Mingu mure, mingu vaev.
Jäägu siia rõõm ja naer.
Jaanituli, jaanituli!
Jäägu siia rõõm ja naer.


Tuli tuha allgi virge
õhtust saadik, —
millal, millal tantsida saaks
tõrvavaadil!

Juba jaaniussid
säravad kui tähed,
tüdrukud neid seavad
ehteks pähe.

  • Heljo Mänd, "Jaaniõhtul", rmt: Heljo Mänd, "Rada viib maanteele", 1960, lk 16


Tuli vaikus. Oli vaikus.
Äkki üle ranna kaikus
kutse hele:
     "Tulge jaanikule!"
Priginal-praginal süttisid praksudes
vaigused puud.
Järvele sõideti aerude naksudes,
süüdati tõrvikud.
Lõke lõi loitma, veel latvadest kõrgemal
pilvisse puutus.
Videvik kohkudes sukeldus järve
ja valgeks kõik muutus.

Eesti vanasõnad

muuda

Kirjandus

muuda

Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel