Nüüdismaailm ei ole kuri, nüüdismaailm on mõneti liigagi hea. See on tulvil pööraseid ja mõttetult raisatud voorusi. Kui usu põhialused segi paisatakse (nagu reformatsioon kristluse segi paiskas), siis ei lasta valla mitte üksnes pahed. Pahed lasti tõepoolest valla, nad rändavad ringi ja teevad kahju. Aga valla lasti ka voorused, ning nood rändavad veel pöörasemalt ringi ja teevad veel hirmsamat kahju. Nüüdismaailm on täis hulluks läinud vanu kristlikke voorusi. Voorused läksid hulluks sellepärast, et nad löödi üksteisest lahku ja hulguvad ringi omapead.
Gilbert Keith Chesterton, "Mõtte enesetapp", rmt: "Õigest usust". Tõlkinud Tiia Rinne. Kuldsulg 2011, lk 35
Võib-olla saab neist täiesti teistsuguse mulje, kui nende sisu avaneb ilma vana, saksa mõjutustega taanikeelse rüüta, mida nimetatakse piiblikeeleks. See, et reformatsioon on andnud meile emakeelse Piibli, kuulub tegelikult nende ajalooliste rahvapärimuste hulka, milles on ebatavaliselt vähe ajaloolist iva. Loomulikult, täiesti arusaamatu pole see kunagi siin maal olnud. Aga kas ei oleks imeline isehelenduv selge kiriku ladina keel pidanud omal ajal olema rahvale sama arusaadav kui veider kunstlik ja keeruline renessansi taani keel? (lk 226)
Sigrid Undset, "Gymnadenia". Tõlkinud Elvi Lumet. Tallinn: Eesti Raamat, 2003, lk 226
Ja siiski, härra, kuidas me küll julgeme läkitada Issanda juurde hingi, kelle patukoormale me laome otsa meeleheite ja needused piinade pärast, mida me nende ihule oleme lasknud osaks saada? Miks oleme lubanud põikpäisusel, häbematusel ja vihavaenul võimust võtta kiriku õpetuse üle peetavais vaidlustes, mis Raffaeli pintsliga paavsti ruumidesse maalitud püha sakramendi dispuudi kombel peaksid aset leidma ei mujal kui üksnes taevas? ... Sest kui kuningas oleks mullu suvatsenud meie aadlike protesti ära kuulata, kui paavst Leo oleks tollal, kui meie veel lapsed olime, ühe võhikliku augustiini munga lahkel meelel vastu võtnud... Eks nõudnud ta ju vaid seda, mida kõik meie institutsioonid ikka veel hädasti vajavad — ma mõtlen reformimist... (lk 150)
"Auväärsel Isal ei maksaks oma suuremeelsuses siiski vaenlast liialt ilustada," ütles filosoof pärast hetkelist mõtlemist. "Odi hominem unius libri: Luther propageeris piibli ebajumaldamist, mis on hullem kui paljudki tema poolt ebausukommeteks kuulutatud riitused, ja tema usu läbi õndsakssaamise õpetus alandab inimese väärikust." (lk 150-151)
"Ärge rääkige mulle asjust, mida ma kuulda ei taha," pomises prior.
"Olgu, ma vaikin," ütles filosoof. "Ma konstateerin ainult, et Saksamaa reformitud usku maaisandad, kes mässuliste talupoegade peadega keeglit mängivad, on hertsogi landsknehtidele üpris parajad paarilised, ja et Luther tantsis vürstide pilli järgi nagu kardinal Granvellagi."
"Ta pooldas korda ja seadust, nagu me kõik," sõnas prior väsinult. (lk 151)
Marguerite Yourcenar, "Opus nigrum". Tõlkinud Merike Riives. Tallinn: Eesti Raamat, 1982
