Berthe Hoola van Nooten (1817-1892), Kakaotaim, s.d.

Proosa

muuda


  • Nad rääkisid saagist, mis tõotas saada erakordne, ületada kaugelt kõik endised. Ja et kakaohinnad pidevalt tõusid, siis tähendas see veelgi suuremat rikkust, õitsengut, küllust. See tähendas kolonelide laste õppima minekut suurte linnade kõige kallimatesse kolledžitesse, uusi perekonnaelamuid uutes hiljuti rajatud tänavais, Riost tellitud luksusmööblit, tiibklavereid saalide ehteks, mitmesuguste kaupluste arvu suurenemist, äritegevuse tõusu; tähendas, et kabareedes voolab ojadena viin, et iga laevaga saabub naisi, et baarides ja hotellides käib kõrge mäng, lühidalt, tähendas progressi, toda paljukõneldud tsivilisatsiooni.


Siis istusid nad paleesse maha ja lasid endale kakaod serveerida.
  • Lena Jackson, "Bernal Diazi Mehhiko", rmt: "Päikeseratta all", tlk Anna Ydberg, LR 24-25/2003, lk 62


  • Tüdruk klopib kastrulis terasvispliga. Nad ei vaheta sõnagi, seisavad kõrvuti ja vaatavad, kuidas vispel tumepruuni segu potipõhjas ühtlaseks liigutab. Tüdruk valab potti piima ja nad jälgivad, kuidas see keema tõuseb.
Tüdruk paneb kastruli lauale ja kallab tassidesse kakaod. Nad istuvad teineteise vastas, joovad lurinal ja saavad ülahuulele helepruunid vuntsid.

Luule

muuda

See pilt juba naljalt ei kao -
veel soe, aga tühi ase;
külm, joomata jäänud kakao,
mis poisikest õue ei lase.

  • Juhan Viiding, "Joomata jäänud kakao", rmt: Jüri Üdi ja Juhan Viiding. "Kogutud luuletused". Koostanud Hasso Krull. Tuum 1998, lk 255


Minevik paiskub peale, kui kümneeurone magustoit maheda muusikaga kohvikus
on hoopis 20 aastat vana kakao, suhkru ja piima mõrkjas segu,
mida "MacGyverit" vaadates tassist lusikaga süüa.
"No mis sa tuhnid seal kapis, meil ei ole midagi magusat, ma ju ütlesin, ainult kakaod on, suhkur saab kohe otsa, ära pane nii palju!"

  • Piret Põldver, "Pakun külalistele kaalika- ja porgandiviile...", Müürileht, 28. jaanuar 2019