Pood

Paljude poodidega Tasku kaubanduskeskus Tartus

• Siis kui ostukärud lolliks lähevad ja omapäi karutükka teevad, siis kui väänikute jonnist hullund mammad neelavad viiendaid palderjane ja lepivad tasapisi juba PEAAEGU kõigega, siis, jah siis murdub korraga megamarketi mehemeel ja väga tasakeste hakkab tema tihkuma, nii et vaid väike prints seda kuulda võib, ja ahjualune kunderi raamatust ehk ka veel, aga rohkem küll mitte keegi, turwamees kõige vähem. Ja siis pudeneb kõik halliks tolmuks.
  • Rolf Liiv, "Kassapreili" Sirp, 21.04.2006

• KAUPMEES: Kui päris tõtt rääkida – sääl nad on, näljarotid! Määrivad paberit ja kirjutavad oma lorikesi igasugustest Matsidest ja Jukudest ja siis aita neid ja toeta ja kui nad ära kärvavad, siis pannakse neile mälestussambaid. On ikka üks pagana ülekohus. Vaat siin on ikka mehed, kes midagi ka ära teinud. Siin on Andres – tühja taskuga peale hakanud ja – maja nagu loss ja kauplustes sada meest tööl.
  • Hella Wuolijoki, "Dr. Lucius ja Luuletaja"

• Ma ei saa aru, miks pean ostma Hispaania tomatit, millel ei ole tomati maitset, aga on täis pestitsiide ja keemiat. Ma ei taha seda mürki osta, ei taha osta poest sellist saasta. Lähen hoopis nurgapealsesse ökopoodi, kust ostan ökoloogiliselt puhtalt kasvatatud toitu ja maksan ennast veriseks, maksan nii, et pisarad purskuvad silmist, minu toidukorv on kordades kallim, sest mina tahan olla tervem. Ebanormaalne – sellepärast, et tahan olla tervem, pean maksma rohkem.
  • Anu Saagim, intervjuu: Toomas Sildam "Uustulnuk Anu Saagim: EKRE mind ei kutsunud, neile olen vist liiga rebel" ERR, 05.02.2019

• Arvan, et see vari ongi raudselt minu lapsepõlve kõige eredam ja meeldejäävam mälestus. Sinna juurde kõik need nördimused selle üle, et kui läksid poodi ning ei osanud vene keelt, siis müüja võib-olla ei tahtnudki sulle midagi müüa. Tal oli täielik õigus sinuga mitte eesti keeles rääkida ja see tekitas pidevalt sellist nördimapanevat enesetunnet. Selle pärast on mul raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis erakordselt helge lapsepõlv.
  • Kersti Kaljulaid "Kersti Kaljulaid: mul on raske mõista, kui inimesed ütlevad, et neil oli Nõukogude Eestis helge lapsepõlv" Postimees, 4. oktoober 2017 (intervjuu Luksemburgi eesti laste ajalehele Mõnikord)

• Ehkki Pagfordi delikatessipood avati alles pool kümme, oli Howard Mollison varakult kohale tulnud. Ta oli kuuekümne nelja aastane erakordselt tüse mees. Suur rasvapõll rippus nii madalal tema reite kohal, et enamik inimesi mõtles talle esimest korda pilku heites otsemaid tema sugutile, arutades, millal ta seda viimati nägi, kuidas ta seda peseb, kuidas tal õnnestub sooritada akte, milleks suguti on ette nähtud. Osalt seetõttu, et tema füüsis tekitas selliseid mõttejadasid, ja osalt tänu heale suuvärgile suutis Howard peaaegu ühtviisi kohmetust tekitada ja relvituks teha, nii et kliendid ostsid esimesel poeskäigul peaaegu alati rohkem, kui olid kavatsenud.
• Poe avamine hommikuti pakkus Howardile alati rõõmu. Talle meeldis poes ringi liikuda, kui ainsaks heliks olid vaikselt surisevad külmkambrid, talle pakkus rõõmu selle kõige elluäratamine: tulede põlemapanemine, aknakatete ülestõstmine, kaante pealtvõtmine paljastamaks külmleti aardeid: kahvaturohelisi artišokke, oonüksmusti oliive, kuivatatud tomateid, mis kügelesid ürtidest kirjatud õlis nagu rubiinikarva merihobukesed.
  • J. K. Rowling, "Ootamatu võimalus", tlk Riina Jesmin, 2013, lk 33

• Ja ta naeris väsinult, - imelikke asju sunnib kaupmees teda kirjutama. Urbak ootas leti taga, Reet ikka mõtles.

"Kirjutage: pea on tühi."

Ah, parem mõte tuleb kohe! Nüüd vaatas isegi Urbak hajameelselt välja ega mõistnud enam midagi ütelda. Ent nüüd võpatas Reet: nüüd tuli mõte, hea mõte. Kummardus leti kohale ja kirjutas:

"Suur reheahi."

Oli küll hea tint, hea sulg ja sulepea, rullis asjad paberisse, maksis raha ja lahkus kauplusest.

• Peet Vallak, "Maanaine"

Juba poed tegid uksi lahti,
juba hakkasid askeldama.
Kesk pankade räga ja raha
me Jumalat uskusime.
Ja tema meid nõndasama.

• Mari Vallisoo, "Maihommik", "Mälestusi maailmast", Tartu: Ilmamaa, 2015, lk 439