Sulepea
Proosa
muuda- Ja ta naeris väsinult, - imelikke asju sunnib kaupmees teda kirjutama. Urbak ootas leti taga, Reet ikka mõtles.
- "Kirjutage: pea on tühi."
- Ah, parem mõte tuleb kohe! Nüüd vaatas isegi Urbak hajameelselt välja ega mõistnud enam midagi ütelda. Ent nüüd võpatas Reet: nüüd tuli mõte, hea mõte. Kummardus leti kohale ja kirjutas:
- "Suur reheahi."
- Oli küll hea tint, hea sulg ja sulepea, rullis asjad paberisse, maksis raha ja lahkus kauplusest.
- Peet Vallak, "Maanaine"
- Olgu tänatud madal kandiline klaasist tindipott, mille kaas sarnaneb sonimütsiga! Ja äranäritud otsaga puust sulepea! (Täitesulepeadega kirjutasid tol ajal miljonärid välismaa filmides, kus mängis blondpäine, heledate silmadega "filmidiiva" Ossi Oswalda... Sõna "film" oli aga muide tol ajal teistmoodi lõpuga, öeldi ikka: "seiklusfilma"...) (lk 22)
- Veera Panova, "Sentimentaalne romaan", tlk Maret Käbin, 1961, LR 20/21
- Ühel päeval pani Miia sulepea kõrvale, ja enne kui sirutas käe värvilise pliiatsi järele, millega ta eriti tähtsad kohad lehe äärel välja tõi, vaatas mulle otsa. Otse tarretusin ta pilgu all. Nii iseäralikult sügav ja hirmus oli see. Kuigi Miia istus ikka teisel pool lauda, vajus mulle peale seesama udu või võrk, mida aimasin ta pikimail ning põgusail külaskäikudel, ja tundsin: nüüd olen sees, nüüd on mu tund tulnud, nüüd ütleb Miia midagi, millest ma ilmsi ka lahti ei saa.
- Ene Mihkelson, "Miia", Vikerkaar 10/1988, lk 2-3
- Milton veetis suurema osa ajast üksilduses, komponeeris värsse ja tema mälu maht oli kasvanud. Ta suutis meeles pidada neli- kuni viiskümmend üheteistkümnesilbilist blankvärssi, mida hiljem dikteeris nendele, kes teda vaatama tulid. Nõnda kirjutas ta poeemi. Ta meenutas Simsonit ja mõtles tolle saatusele, mis sarnanes nii väga tema omaga, sest Cromwell oli surnud ja saabunud restauratsioon. Miltonit kimbutati ja teda oleks võidud kuninga hukkamise õigustamise pärast surma mõista. Aga kui Charles II-le - Charles I, "Hukatu" pojale - toodi surmamõistetute nimekiri, võttis too sulepea ning lausus üllameelsust ilmutades: "Minu paremas käes on miski, mis keeldub surmaotsusele alla kirjutamast." Milton pääses ja paljud koos temaga.
- Jorge Luis Borges. "Pimedus". Tõlkinud Ruth Lias. Rmt: J. L. Borges. "Valik esseid". Vagabund 2000, lk 315-334