Kuri

eetika mõiste

Kuri ehk kurjus on see, mida usutakse olevat moraalselt halb, rikutud, hoolimatult destruktiivne, isekas ja õel. Ta kuulub ühe poolena paari, mille moodustavad hea ja kuri. Kurjus väljendub sageli ebaõiglusena.

Ursula Benser, "Väike kuri kuningas" (1958)

Proosa muuda

  • Aga milles oli eesti rahvas õieti süüdi, et teda kisti ühel päeval koleda tagakiusamise alla? [---] Nagu viimsepäeva viha käis kurjus üle maa ja kohutas kangeks ja halvas tummaks mahajääjaid.
    • Karl August Hindrey, 1941. aasta juuniküüditamise kolmandal aastapäeval ilmunud artiklis "Valu ja viha", Eesti Sõna, 14. juuni 1944, nr 136, lk 1



  • Kui tõesti oleksid ainult õelad inimesed, kes teevad kusagil õelaid musti tegusid, ning oleks ainult vaja nad meist, ülejäänutest, lahutada ja hävitada. Aga piir, mis lahutab head kurjast, läheb läbi igaühe südamest. Ja kes on valmis hävitama osakest omaenda südamest?


  • Kuri õilmitseb just kõige kindlama najal. Alati läheb ta välja suurte arvude, usaldusväärse graniidi, ideoloogilise puhtuse, väljaõpetatud sõjaväe ja korras arveraamatu peale. Tema sellekohast kalduvust võiks ehk seletada seesmise ebakindlusega, aga mis lohutust sellestki, kui Kuri võidutseb.


  • Me peame järjest pidama silmas õige ja väära proportsiooni küsimust. Selles on moraali tuum. Selles on eetika ja ebaeetika kaalukeel. Me peame alati küsima: kas Hea, mida me taotleme, on küllalt suur, ja Halb, mille abil me seda taotleme, küllalt väike, et Hea, mida me taotleme, suudaks lahustada Halva, mida me kasutame, enese olematuks?


  • "Seal all," ütles ta [Vetinari], "on inimesed, kes järgnevad ükskõik millisele lohele, kummardavad ükskõik millist jumalat, vaatavad mööda ükskõik kui suurest ülekohtust. Kõik see tuleb teatud üksluisest, igapäevasest halvast. Põhjuseks pole suurte patustajate tõeliselt kõrge, loominguline põlastusväärsus, vaid justkui masstoodanguna välja lastud hingepimedus. Patt, milles, nagu võiks öelda, puudub igasugune algupära. Nad lepivad kurjaga mitte sellepärast, et nad oleksid poolt, vaid sellepärast, et nad pole vastu."
    • Terry Pratchett, "Vahid! Vahid!". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 2002, lk 341
  • Neid oli lihtsalt niimoodi kasvatatud, ja kui mõtlema hakata, siis polnud nad eriti kurjad. Tavaliselt inimesed seda ju polegi. Nad lihtsalt lasevad uutel ideedel ennast kaasa haarata – näiteks võivad nad jalga panna läikivad säärsaapad ja hakata inimesi maha laskma, riietada ennast valgetesse voodilinadesse ja inimesi lintšima hakata või tõmmata jalga kivipesuteksad ja inimestele kitarri mängida.


  • Kaks päeva enne oma kolmeteistkümnendat sünnipäeva oli ta astunud Greyhoundi bussi ja sõitnud Battle Creekist Californiasse.
Seal oli õudus teisenenud, kuid mitte lakanud. Ta oli lootnud Californias läbi lüüa. Kodus Battle Creekis oli ta kuulnud inimesi emale rääkivat, kui ilus Annie olevat ja et temast võiks ühel päeval ehk modell saada. Annie Beason suundus Californiasse, et saada filmitäheks. Kui lärmakas buss läbi maa müristas, oli Annie endale lavanime valinud — Angie Kellogg, firma järgi, kus isa töötas. Kui ta kuulsaks saab, pöördub ta koju tagasi ja hõõrub isale kõik tema punase, veresoontevõrgustikuga kaetud nina alla. Aga kui temaga midagi halba peaks juhtuma, ei saa ema tänu valenimele sellest kunagi teada.
Loomulikult oligi juhtunud midagi halba; igatahes tunduvalt rohkem halba kui head. LA-s tegutses terve äriharu, mis napsas endale kõik tulevased filmitähed, mida nooremad, seda parem. Tänaval avastas ta, et pole üksi, et seal leidub väga palju tüdrukuid, kellele isaarmastus ja -kiindumus tähendasid üksnes jäiga liikme torget jalgade vahel keset ööd. Teadmine, et ta pole üksi, muutis ta olukorra veidi kergemaks, kuid mitte eriti. (lk 87-88)
  • J. A. Jance, "Kõrbelõõsk", tlk Karin Suursalu, Tallinn: Katherine, 1994


  • "Miks inimesed küll nii tigedad on?" kurdab ämm silmi pühkides.
Kodanik seletab ämmale, et see ei ole mitte tigedus, vaid klassiviha. Et seni elanud nad klassideta ühiskonnas nimega sotsialism, kus kõik olid võrdselt vaesed. Aga nüüd ei ole enam sotsialism, vaid Eesti Vabariik, kus mehaanilisele võrdsustamisele on tehtud lõpp ja igaüks tohib olla vaene omal viisil. Vaeste vahel käivat koguni äge konkurentsivõitlus: kes on ikka see kõige vaesem? (lk 13)
  • Astrid Reinla, "Kodanik on kõiges süüdi", rmt: Astrid Reinla, "Kodanik on loll", Tallinn: Tuum, 1994, lk 13–14


  • Laura on terve oma elu RONGIS sõitnud. Ehk isegi kauem. Rong pole midagi head. Pigem juba kuri. Puhub nagu hiiglasuur lohe ninasõõrmeist oma tigedust välja. Lohe paiskab jäledaid vihahooge kogu ilma peale nagu susisevat udupilve. (lk 9)
    • Māra Zālīte, "Viienäpu", tlk Hannes Korjus, Muraste: Randvelt Kirjastus, 2015


Vanasõnad muuda

Araabia vanasõnad muuda

Eesti vanasõnad muuda

  • Hea annab vähestki, paha ei anna paljustki (EVS)
  • Hea inimene tuleb isegi, paha ei tule paludeski (EVS)
  • Hea leiab istme isegi, paha ei istu pakkudeski (EVS)
  • Heateo palk — kuri malk.
  • Ilus nägu, paha tegu.
  • Ilus peenikest pidada, kuri peenikest kududa, paha pesta peenikesta.
  • Isa kuri, ema kuri, veel kurjem venna naine.
  • Kui hea andja annab, kuri tõbinegi võtab vastu.
  • Kuri ei karda Jumalat ega inimesi.
  • Kuri keel teravam kui nuga.
  • Kuri kuu kummuli, hea kuu seliti, soe kuu serviti, külm kuu küliti.
  • Kuri kõne (jutt) rikub head kombed.
  • Kuri mees vananeb paremaks, kuri naine pahemaks.
  • Kuri nutab kadeduse pärast, hea rõõmu pärast.
  • Kuri tuleb kutsumata, viletsus vilistamata.
  • Kuri võtab kulbist, paha pajast.
  • Kuriteo hääl käib maad ja mered läbi, heategu jääb vaese sauna.
  • Madu poetab naha, aga ei poeta paha.
  • Paha ei paranda paha.
  • Paha keel tõstab tüli.
  • Paha mees, parem õnn.
  • Paha siga, mitu viga: küll kärss kärnas, küll maa külmand.
  • Paha siga, mitu viga: kärss kärnas, maa külmand ja ohakad torgivad.
  • Pahandus ei tule ühelt poolt, vaid ikka kahelt poolt.
  • Parem kuri kodu kui hea küla.
  • Parem paluke leiba kui paha sõna.
    • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929

Välislingid muuda

 
Vikipeedias leidub artikkel