Linnart Mäll
Linnart Mäll (7. juuni 1938 Tallinn – 14. veebruar 2010 Tartu) oli Eesti ajaloolane, orientalist, poliitik ja tõlkija, Eesti uuema orientalistikakoolkonna rajaja ja eestvedaja.
Mäll oli Eesti Kongressi, Eesti Komitee ja Põhiseaduse Assamblee liige ning Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei aseesimees 1992–1994, samuti Paneuroopa Eesti Ühenduse taasasutaja ja president alates 1992. aastast. 1990. aastate alguses kutsus Mäll Eestisse visiidile XIV dalai-laama (1991) ja Otto von Habsburgi.
Linnart Mäll tõlkis eesti keelde arvukalt Ida kirjandust ja filosoofiat, sealhulgas "Bhagavadgītā", "Dhammapada", "Kāmasūtra", Konfutsiuse "Vesteid ja vestlusi", Laozi "Daodejingi", "Südasuutra", "Teemantsuutra", Šāntideva "Bodhitšarjāvatāra" jpm. Tema esseed, arvustused ja esinemised on ilmunud kogumikes "Nulli ja lõpmatuse kohal" (2003, sarjas "Eesti mõttelugu") ja "Tõe tee. Mõtteid ja mälestusi" (2019). Ka oli ta üks "Ida mõtteloo leksikoni" autoreist (kaasautorid Märt Läänemets ja Teet Toome, 2006)
Artiklid
muuda- Null leiutati kui zeroloogia mõiste, kust ta sattus matemaatikasse. Euroopa võttis nulli vastu matemaatilise mõistena, kuid kas poleks juba aeg leida sellele sügavam rakendus!
- "Ühest võimalikust lähenemisest Śūnyavāda mõistmisele" (1964). - Rmt: "Nulli ja lõpmatuse kohal". Tartu: Ilmamaa 1998, 2003, lk 311
- Ainult sisemise teksti genereerimine annab inimesele võimaluse jõuda teadvuse uute seisunditeni, olgu need siis kõrgemad või madalamad. Aga [---] kui ma panen raamatu kinni, kas see on siis tekst? Ei ole, see on siis hunnik paberit. Tekstiks saab raamat alles siis, kui ta satub kokkupuutesse teadvusega, st kui keegi teeb ta lahti ja hakkab lugema.
- Linnart Mäll. "Tõe tee", 2019, lk 72.
- Olendil, kellel keelt ei ole olemas, kes ei kasuta mingeid märke, kes ei kuulu mingisse kultuuri, see üldse nirvaanasse ei vaja jõua. [---] Ebatäiuslik keel on parem kui keele puudumine.
- Linnart Mäll. "Tõe tee", 2019, lk 73.
Tema kohta
muuda- Tallinnas käis kuulujutt, et Mälli peale on kaevanud baptistid – miks krišnaiidid ja budistid võivad avaldada oma kirjavara, nemad enda oma aga mitte. Mulle soovitati tungivalt sõita kohe Tartusse Mälli elu ja tegevust uurima. Tartusse ma tookord ei sõitnud, kuid pidin koostama tema kohta iseloomustuse: Mäll on selle vastu, et Eesti asja aetakse kitsarinnaliselt ja ainult oma mätta otsast vaadates, ta ei kohanda oma vaateid käibeseisukohtadega ega karda neid vahel ka õige järsus vormis välja öelda. Teatrihuvilisena on tal ilmseid lavastajavõimeid ja ka kalduvust neid väljaspool teatrit rakendada... Paar nädalat hiljem tuli Eestisse Indira Gandhi. Arvatavasti kõlbasid Mälli seni "dissidentlikud" tõlked nüüd suureks märgiks India ja Nõukogude rahvaste sõprusest.
- Haljand Udam intervjuus Märt Läänemetsale Nõukogude julgeolekuorgani KGB huvist Mälli vastu. Eesti orientalistika kirjutamata ajaloost: Intervjuu Haljand Udamiga, Sõnumitooja nr. 3 (27), märts 1990; 4 (28), aprill 1990
- Liigutaks Eestit siis ikkagi Ameerika poole? Aga sealsed eestlased räägivad telekas, kuidas nad neliteist tundi päevas tööd teevad, tänan väga. Keep smiling ei tule kodanikul ka kuigi hästi välja, plastproteesid loksuvad suus. Kodanik võtab maailma kaardi ette ja uurib hoolega, kuhu Eesti veel võiks triivida, islandi kanti? Prr, külm! Lõuna-Euroopas jälle sõditakse, Kaukaasias samuti. Aasiat kodanik pelgab, egas ta Linnart Mäll ole, et dalai-laamaga sõprussidemeid sõlmida.
- Astrid Reinla, "Kodanik haarab kangi", rmt: Astrid Reinla, "Kodanik on loll", 1994, lk 11–12