Pärnu

Pärnu on linn Eesti edelarannikul Pärnu lahe ääres, Pärnu, Sauga ja Reiu jõgede alamjooksul.

Proosa

Kui jätkame suvepealinna rahateenimise mudelit ja suuname kogu energia suvekuudele, pean paratamatult küsima, kellele me seda linna ehitame? Umbes üheksa kuud aastas on linn tühi (loe: tühjem).
Kui me loomeinimestena kodulinnas initsiatiivi ei näita ega oma kultuurielu arenda, ei vaata tulevasel Berliini-Helsingi liinil Pärnu poole mitte keegi. Ei tahaks, et Pärnust saaks kui Statoili bensiinijaam, mis pärast Mäo risti ümberehitust ärist ilma jäi.
- Andres Tölp, "Pärnul on oht Eesti levi- ja alternatiivmuusika kaardilt kaduda", Müürileht, 5. mai 2021

Pean tunnistama, et olen nautinud Aare Olanderi fotokogu raamatusarja "Kadunud vaated" vahendusel rohkem kui sellel näitusel. Eriti Pärnu raamatut, mille südalinn minu lapsepõlve aastatel oli paar tänavat ja siis kuni jõeni laiuv üksikute räämas hoonetega tühermaa. Pärnu muundus minu silme all hiiglaslikeks akendeta kaubanduskeskusteks, mis siis need paar säilinud ja nauditavat tänavat kiirelt välja suretasid ja lagunema jätsid. Ma ei mõistnud enne Olanderi raamatu nägemist vanade inimeste nostalgilist õhkamist selle linna järele, seda armastust, mis neis inimestes linna vastu.
- Silvia Pärmann, "Pisikeste Põhja-Euroopa asulate paisumine Ida-Euroopa linnadeks", ERR, 03.06.2022 (arvustus Aare Olanderi näitusele "Linnapilt. Tallinna, Tartu ja Pärnu peatänavad" Eesti Arhitektuurimuuseumis)

Luule

Las selgele lahele kannab meid tuul,
me kevadet tunneme sõites.
Jääb kaugele kallas, kus lõhnavad puud,
kus toomed on üleni õites.
                 Hoi-laa! Hoi-laa!
                 Me linnake sa!
                 Me töötav ja ehitav Pärnu!

Ilmi Kolla, "Pärnu lahel", rmt: "Kõik mu laulud", 2009, lk 42

Suvi nii soe.
Asfalt sulas linnas.
Kavatsus tekkis mul minna
nädalaks puhkama Pärnusse.
Nädal läks pea
nautides seal loodust.
Äkki, just vastu mu ootust,
viimasel päeval juhtus see...

Raimond Valgre, "Pärnu ballaad"

Vanasõnad

Pea nagu Pärnu linn, nina nagu Nissi kirik, kael nagu kalaveerand, silm nagu Siimu sigade laut, koon nagu Koluvere mõis, kõrv nagu Kõnna kuurialune. (Öeldakse ilusast näost lugu pidajale) (Eesti Vanasõnad, Suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen, Eesti kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus 1929)