Silvia Pärmann

eesti fotograaf, ajakirjanik ja kriitik

Silvia Pärmann (sündinud 20. märtsil 1979) on eesti fotograaf, ajakirjanik ja kriitik.


ArtiklidRedigeeri

  • Olen linnades üle maailma keskendunud alati hea linnaruumi ja arhitektuuri nägemisele. Nii süvenenult, et seda ümbritsev on tihtipeale märkamata jäänud. Pilk kaardile naelutatult läbi linna oma huviobjektini tormates on lihtne näha ainult seda, mida näha tahad.
  • Arhitektuurimuuseumi näitus "Linnapilt. Tallinna, Tartu ja Pärnu peatänavad" keskendub linnadele, mida kõige rohkem olen näinud ja lajatab saali sisse astudes tõega valusalt näkku – oleme aastakümneid tegelenud sellega, et hävitada inimmõõtmelist linnaruumi, tõrjuda inimesed väikestest õdusatest kvartalitest hiiglaslikesse hoonetesse, sundida kõnniteedelt autodesse.
  • See "enne ja nüüd" lähenemine paljastab meie linnade ehitatud keskkonna ajaloo – milline see kunagi välja nägi ja kuidas see on aja jooksul muutunud. Näitusel rulluvad lahti kolme südalinna elud pooleteise sajandi jooksul, pisikeste Põhja-Euroopa asulate paisumine Ida-Euroopa linnadeks.
  • Tihtipeale praktilisest vajadusest ja kiiruga sündinud majakastidel on ju siiski autorid, oma lood ning paljud neist on valmimise hetkel linlasi rõõmustanud, need on oma uste avamisega lahendanud hulga praktilisi vajadusi ja probleeme, vähemalt üheks hetkeks need lahendanud. On fakt, et eriti Pärnus ja Tartus tegid uutele majadele ja tänavatele ruumi 1941. ja eriti 1944. aasta sõjapurustused ning arvata võib, et lisaks muutunud väärtusruumile ei olnud lihtsalt kellelgi liiga pikalt ja põhjalikult aega analüüsida olukorda, linnad tulid uuesti üles ehitada, ehitada väga kiiresti.
Pooleteise sajandiga muutub iga linn, eriti kui need aastakümned langevad kokku linnastumise ajaga. Kuhugi peavad need inimesed, nende autod ja poed ju ära mahtuma. Muutus on paratamatu ja harva hoomame, kui suur see on olnud.
  • Vanad fotod ei mõju raamatutes kurva märgina kõigest kaduvast, need jätavad nii palju ruumi unistamiseks, oma fantaasiamaailma sukeldumiseks, kus mustvalged majade seinad saab katta värske värviga, laduda üles lagunenud müürid ja istutada kõnniteede serva lopsakad lilled. Tänapäevaste linnavaadetega kõrvuti asetatult moodustavad aga tõeliselt valusad paarid, mis ilusatele mõttepiltidele mitte mingit ruumi ei jäta.