George Bellows, "New York" (1911)
George Grosz, "Metropolis" (1917)

Proosa

muuda
  • Ent New York oli eelkõige ikkagi metropol ja Newland Archer teadis väga hästi, et metropolides ei luba "hea toon" aegsasti kohale tulla; ja see, mis oli ja mis ei olnud "hea toon", mängis Newland Archeri New Yorkis niisama tähtsat rolli kui müstilised tootemihirmud, mis valitsesid ta esivanemate elusaatust tuhandeid aastaid tagasi.


  • Tundis ta oma lapselikus meeles, et naiiv-tilluke kodulinna ümbrus oma väiklaselt kadeda silmapaariga teda nüüd enam torgiks kui üksikute vastu pime ja kalk koloss-suurlinn, kelle tuhanded silmad ükskõikselt üle maapäälse ja ta tegude libisevad?
Või oli suurlinn võluvat mürki erkudesse imbutanud, mis küll üksildusega rõhus, kuid seda üksildust armsaks ja igatsusvääriliseks tegi. Mis inimesi tihedalt külg külje vastu koondades neid sidetuks ja üksteisele leidmatuks tegi.
Ainult nõrgad nired sidusid rahvatihnikus ühte neid, kes veel oma kodukohti ei olnud unustanud ja kellele kodused meeleolud veel armsad.
Ei tohi mõtelda, ei tohi aega olla mõtlemiseks, kui suurlinnas pinnal püsida tahad!
Pead elama ja rühmama, rühmama ja elama vahetpidamata, Aino!


  • Multiversumis on mõned linnad, mis usuvad, et oskavad korralikult lõbutseda. New Orleans’i ja Rio sugused kohad arvavad, et oskavad vajaduse korral mitte ainult kogu argielu seljataha jätta, vaid visata seljataha jäänu sekka ka bensiinikanistri ja tiku, kuid võrreldes Ankh-Morporkiga, kui see peotujus on, meenutavad need kõik mõnda Walesi külakest vihmasel pühapäevapärastlõunal.


  • Riiga sisse sõites tundsin kohe, et tegemist on suure linnaga. See on teistmoodi tunne, mida Tallinnas tunda ei saa, Tartust rääkimata Suurlinn on koht, kuhu sa võid kaduda ja kus sinuga võib midagi juhtuda. Mingi transformatsioon: sisened ühena, väljud teisena, kui üldse väljud. (lk 266)
  • Suures linnas on igaüks oma isikliku hullusega natuke rohkem üksi kui väikeses kohas, ta võib selle natuke vabamalt välja arendada, paista niisiis rohkem sellena, kes ta on, kui sellena, kes kõik on. (lk 271)
  • Suurlinna saladus on see, et tal ei ole mitte mingisugust saladust peale sinu enda saladuse. See on see, mille juurde sa lähed palverännakule, minnes võõrasse linna. Sa võid seda seal kohata, sa võid seda seal vilksamisi näha, ühel tänavanurgal, raamatupoes, metroos või kohvikus mõnes täiesti võõras, kummalises näos, möödujas, keda sa kindlasti ei kohta enam kunagi elus. Ära unusta, et see sa oled: võõras, keda sa ei kohta enam kunagi elus.
    • Tõnu Õnnepalu, "Valede kataloog. Inglise aed". EKSA 2017, lk 302


  • Paljud maailma edukaimad riigid on teinud vea ja lasknud suurlinnadel saada koormaks iseendale. Tõeliselt meeldivat linnaruumi enam ei jätku, sest iga ruutsentimeeter on kallim kui inimeste heaolu. Tööjõudu samuti enam ei jätku, sest valdava osa inimeste, ka kõrgelt haritute sissetulek ei võimalda ühe inimpõlvega korterilaenu tagasi maksta. See juhtus, sest õigel ajal ei jätkunud julgust kulutada poliitilist kapitali nii, et ei väheneks sotsiaalne liikuvus ega kitseneks tulevaste põlvede valikuvabadus kogu riigis.

Luule

muuda
Rajatakse nagu oli
Põltsamaale metropoli
Eestimaale kuningriiki taas
Tervitame sind kui tuled
Kunagi kui jälle sured
Oleme kõik sinu kõrval maas