Nostalgia, ’tagasipöördumisigatsus’ (õieti ’-valu) on kreeka sõna. Roomlased nägid kõike vaid edasimineku perspektiivis. Sellest kõnelevat ladina keelgi. Risttee, nelja tee risti kohta ütlesid nad trivium, sest edasi minnes näed ju ainult kolme haru, seda, mis selja taha jääb, ei näe.
Tõnu Õnnepalu, "Aaker (Muskoka, Ontario, CA)". EKSA 2019, lk 294
Pean tunnistama, et olen nautinud Aare Olanderi fotokogu raamatusarja "Kadunud vaated" vahendusel rohkem kui sellel näitusel. Eriti Pärnuraamatut, mille südalinn minu lapsepõlve aastatel oli paar tänavat ja siis kuni jõeni laiuv üksikute räämas hoonetega tühermaa. Pärnu muundus minu silme all hiiglaslikeks akendeta kaubanduskeskusteks, mis siis need paar säilinud ja nauditavat tänavat kiirelt välja suretasid ja lagunema jätsid. Ma ei mõistnud enne Olanderi raamatu nägemist vanade inimeste nostalgilist õhkamist selle linna järele, seda armastust, mis neis inimestes linna vastu.
