Vikitsitaadid

Venemaa sissetung Ukrainasse

24. veebruaril 2022 alanud Venemaa sissetung Ukrainasse

Venemaa sissetung Ukrainasse on 24. veebruaril 2022 alanud Venemaa sõjaline sissetung, mille deklareeritud eesmärk on hävitada Ukraina iseseisvus. See on osa 2014. aastal alanud Vene-Ukraina sõjast.

Purustused Kiievis, 24. veebruar

Logistika

muuda
  • Vene sõjalaev, käi persse!
  • Русский военный корабль, иди нахуй!
    • Ukraina piirivalvuri Roman Hrõbovi vastus Vene sõjalaeva üleskutsele alla anda, Zmijinõi saarel ehk Maosaarel, 24. veebruaril 2022
    • Telegram: Anton Geraštšenko, 24. veebruar 2022
    • Hiljem on väidetud, et kõneleja oli tegelikult teine piirivalvur, kelle nime varjati turvalisuse huvides.

Proosa

muuda
  • See sõda ei alanud nüüd, see algas juba aastal 2014. Läänemaailm ei tahtnud seda mõista ja tegi näo, nagu ei oleks asi üldse teab mis hull.
    • Mihhail Šiškin, "Sõda või rahu", tlk Tiiu Relve ja Krista Räni, LR 35-37/2022, lk 6


  • Russki mir kui ettekujutus mingist müstilisest vene mõjusfäärist, kus ei eksisteeri inimõigused ega rahvaste õigus enesemääramisele, suri Kiievis.


  • Venemaa majandus ei ole nii tugev, et nad suudaksid nii ulatuslikku sõjategevust ülal pidada. Kui juba arvestada selle infoga, mis tuleb Ukrainast, siis on näha, et see ei ole odav lõbu. Nad on juba hädas oma üksuste varustamisega, kaotatud on inimelusid, mis omakorda nõrgestab nende majandust. Need, kes on rindel, võiksid selle asemel olla tehastes tööl ja riigile tulu toota. Selle asemel nad jätavad oma elud Ukraina lagendikele.
    • Kaido Tiitus, Kaitseliidu Tartu maleva pealik ja kolonelleitnant, intervjuu: Eili Arula, "Kaitseliitu soovijate hulk hakkas kasvama", Tartu Postimees, 01.03.2022, lk 4


  • ...lõpuks ometi on ka Venemaast kaugemal asuvate riikide valitsused mõistnud, et Ukraina rahvas kaitseb praegu oma maa kõrval ka kogu Euroopat, tervet maailma, selle demokraatiat ja rahu.
    • Tõnis Lukas, "Au Ukrainale!", kõne Tartu volikogu istungil 28.02.2022; Tartu Postimees, 01.03.2022, lk 2


  • Meie silme all sünnib uus maailm. Venemaa sõjaline operatsioon Ukrainas on toonud uue ajastu. Venemaa taastab oma ühtsuse - 1991. aasta tragöödia, see katastroof meie ajaloos on ületatud. Jah, praegu tulistavad üksteise pihta ikka veel vennad, keda lahutab kuulumine Vene ja Ukraina armeesse, kuid Ukrainat kui Venemaa vaenlast ei saa enam olema. Venemaa taastab ajaloolise täiuslikkuse, koondades kokku vene maailma, vene rahva, mille moodustavad tervikuna suurvenelased, valgevenelased ja väikevenelased. Vastaseljuhul me mitte ainult ei reedaks esivanemate mälestust, vaid oleksime neetud ka oma järeltulijate jaoks, et lubasime Vene maal laguneda.
  • Vladimir Putin võttis endale ajaloolise vastutuse, otsustades mitte jätta Ukraina küsimuse lahendamist tulevastele põlvedele.
  • Ukraina on naasnud Venemaa rüppe. See ei tähenda, et tema riiklus likvideeritakse, vaid see ehitatakse ümber, taastatakse loomuliku osana vene maailmast. Millistes piirides, millises vormis liit kindlustatakse, see otsustatakse juba pärast seda, kui Venemaa-vastase Ukraina ajaloole on pandud punkt. Igal juhul on vene rahva lõhenemise periood lõppemas.
Ja siit algab uue ajastu teine mõõde - see puudutab Venemaa suhteid läänega. See tähendab, et kolm riiki, Venemaa, Valgevene ja Ukraina, tegutsevad geopoliitilises plaanis ühtsena ning lääs näeb Venemaa naasmist oma ajaloolistesse piiridesse Euroopas.
  • Pjotr Akopov, politoloog, "Venemaa ja uue maailma pealetung", RIA Novosti avaldatud ja kustutatud arvamuslugu, avaldatud lühendatult: "Venemaal kustutatud arvamuslugu näitab ilmekalt, kuidas Putin mõtleb" Postimees, 01.03.2022, lk 5



  • Paljud sportlased, kes olid "poliitikast väljaspool", on tajunud, mis kõik on juhtunud, tajunud rünnakute kogu koledust, ning on šokeeritud. Ilmselt on see šokk viinud neist lõpuks illusiooni, et Venemaa on sõber, vend, samasugused õigeusklikud nagu meie.
  • Sõda Ukrainas pole ainult Putini sõda. Ukrainasse tuli 200 000 sõdurit, Venemaal toetab sõda 70 protsenti elanikkonnast. Mis Putin?
Vene sõdurid saab jagada kahte kategooriasse: ühed, kes ehmuvad ja tahavad otsa ümber pöörata, ning teised, kes on täielikud röövlid, tulid rüüstama ja tapma. Nende nekrutid pole moraalselt tugevad. Nad satuvad paanikasse ega tea, mida teha. Paraku ei tea keegi, kes vastastest on tapja ja kes kardab.



  • Iga pausi ajal komandanditunni ja pommitamise vahel otsisin sündimuskontrolli vahendeid tavalise esmaabikomplekti asemel. Mu ema üritas mulle kinnitada, et see sõda ei ole selline, selliseid sõdasid enam ei ole, need on ainult filmides. Ma olen kaheksa aastat feminist olnud ja ma nutsin vaikides, sest kõik sõjad on sellised.
    • 31-aastane Antonina Medvetšuk märkis The Guardianile, et kui ta sõja esimesel päeval Kiievi pommitamise peale ärkas, haaras ta lahkudes esimese asjana kaasa kondoomid ja käärid, et ennast kaitsta.
    • Antonina Medvetšuk, intervjuu: Margus Parts, "Venemaa kasutab vägistamist relvana", Postimees/The Guardian, 5. aprill 2022






  • Kui ma aprillis Ukrainat külastasin, siis nägin oma silmaga, et sõda aastal 2022 ei erinegi kuigivõrd Teise maailmasõja piltidest. Tsiviil-infrastruktuuri sihilik hävitamine, kohalike elanike tapmine ja piinamine, sõnulseletamatud kahjud linnades ja külades. Mis muide näevad välja samasugused, nagu linnad ja külad kõikjal Euroopas.
Ehk ei peaks see olema nii šokeeriv pärast mitut kuud võikaid videosid Venemaa sõjast Ukrainast. Aga ikka veel on. Lapsed mängimas oma kodu varemetel. Päästetöötajad otsimas ohvreid kokkuvarisenud naabermajadest. Vene tankide poolt lömastatud ja põlenud autod tee ääres.


  • Ukraina esinejad olid head ja professionaalsed. Dramaatiline moment oli muidugi kohe alguses, kui ühes paneelis Kiievist internetiühenduses olnud Ukraina asepeaminister Olha Stefanišina pidi eetrist lahkuma, sest kodus algas õhuhäire. Paljud said just siis aru, kui tõsine praegune aeg ikka on.
  • Kui praegust seisu kokku võtta, siis LMC järeldused on järgmised. Ukraina seda sõda ei kaota, Ukraina sõjas otsustatakse Euroopa saatus väga kauaks. Venemaa ei pääse ilma suurte muutusteta, omaaegset imperiaalselt mõjuvõimu ta enam ei saavuta. Tema relvastuse ja armee poole aasta tagusest ülemvõimu müüdist on järel riismed.


  • Ma ei tea ühtegi piiri peale 1991. aasta piiride.
  • Kes saab sundida Ukrainat sõda lõpetama? See on kõikide ukrainlaste sõda ja kui keegi maailmas arvab, et võib Ukrainale dikteerida tingimused, mille alusel ta saab end kaitsta, siis ta eksib rängalt.
  • Kusagil venelaste pealetung õnnestub, kusagil see ebaõnnestub. See pole aga üldse oluline, sest lõpuks Venemaa kaotab ja Ukraina saab tagasi kõik ajutiselt kaotatud alad. Seda tehakse jõuga, sest muud võimalust pole.
  • Putin on ummikus. Ta ei saa sõda lõpetada ega ka võita. Mind hämmastab venelaste rumalus. Kõikidest variantidest, mis Putinil enne sõja algust laual oli, valis ta kõige halvema. Nüüd näeme selle tulemust.



  • Varem algasid sõjad lippude, paraadide ja sõjakuulutusega, millest võis minna veel nädalaid-kuid sõjategevuse alguseni. Tänapäeval on mõned asjad arusaadavalt teisiti. Usutavasti olid – peale sõjaväelaste ja teenistuste – esimesed Euroopas, kes Venemaa rünnaku algusest Ukraina vastu teada said, lennukontrolli ametnikud.
24. veebruari varahommikul andis Venemaa nn NOTAM-i teate Ukraina õhuruumi sulgemisest Euroopa lennukontrolli agentuurile. Tegu oli haruldase teatega, sest enamasti suletakse oma õhuruum. Seekord oli tegu naaberriigiga.
Ei varjatud, et sulgemise põhjus on sõjategevus.
  • Esiteks, Ukrainal tuleb aidata see sõda võita. Relvi tuleb anda nii palju ja nii raskeid, kui ukrainlastel vaja. Kuna Kreml ei välista selles sõjas midagi, ka tuumarelva kasutamist, ei tohi sõjalist sekkumist välistada ka lääneriigid ja lääne organisatsioonid.
Iga nõrkusavaldus vaid ahvatleb agressorit. Olgu talle avalikult teatavaks tehtud, millised on vastusammud keemia- ja tuumarelva kasutamise puhul. Edasi tuleb endale ja välja öelda, et meie poliitika ei lõppe ka siis, kui Ukrainas peaks relvarahu kehtestatama.


  • Alates Vene agressiooni algusest veebruari lõpus on õigeusu kirik olnud järjepidevalt avalikkuse teravdatud tähelepanu all, sest Vene Õigeusu Kiriku kirikupea Kirill on olnud üks kindlameelsemaid Vene sõjategevuse õigustajaid.
Kirill juhindub ühtse Vene maailma ideest, mille kohaselt koondab õigeusklik ajalooline Venemaa nii tänapäevase Ukraina, Valgevene kui ka Venemaa alad, ja et see maailm on ohus, siis on Venemaa Föderatsioonil õigus seda relva abil kaitsta. See on Vene imperialistlik rahvuslus, ideoloogia, mille kõige agressiivsemat ja vägivaldsemat palet me selles sõjas näeme.
  • Vaatamata Vene agressiooni hukkamõistule on MPUÕK alates sõja algusest olnud keerulises olukorras, sest tegemist on Venemaa kui agressori koosseisu kuuluva hiigelorganisatsiooniga. Kirikul on kokku umbes 12 000 kogudust. MPUÕK võrgustik on suur, see asub üle kogu Ukraina ja sinna kuuluvad ka kogudused, mis asuvad juba 2014. aastast okupeeritud Ida-Ukraina aladel ja Krimmi territooriumil. Kirik on küll Vene agressiooni hukka mõistnud, ent on püsinud siiski senise emakiriku – Vene Õigeusu Kiriku (VÕK) – koosseisus.
See on põhjustanud Ukrainas palju kriitikat ja juba märtsi viimastel päevadel registreeriti Ukraina ülemraadas kaks eelnõud, millega soovitati MPUÕK tegevus Ukrainas lõpetada. Seda ettepanekut asus mai lõpus toetama ka 2019. aastal moodustatud iseseisev Õigeusu Kirik Ukrainas.
  • Ehkki MPUÕK vaimulikke on sõjas surma saanud ja kirikuhooneid on purustatud juba üle saja, on avalikkuse ette jõudnud teated preestritest, kes on Vene vägedega koostööd teinud ja neile kohalike olude kohta teavet jaganud. See on mõistagi kiriku vastast kriitikat süvendanud ja kohalikul tasandil on see mitmes piirkonnas viinud omavalitsuste otsuseni kiriku tegevus keelata.



  • Elatakse eituses. Venelased eitavad oma sõjakoledusi ja sõja kaotamise perspektiivi. Lääs eitab oma sisimas kui mitte ametlikus retoorikas Venemaa tegelikku olemust ega soovi tuua ilmseid ja vajalikke paralleele, näiteks Natsi-Saksamaaga. Mille poolest erineb Putini tegevus Ukrainas Hitleri omast? Hitler vallutas kogu Ukraina ja vägivallatses seal vahetult, kuid Putin saab seda teha "üksnes" okupeeritud territooriumidel ning korraldada vaba Ukraina vastu raketirünnakuid.
  • Lääne meedia kajastused Ukrainas toimuvast ongi valdavalt "neutraalsed". Ukraina linnad ja taristu saavad rakettidega pihta, süütud inimesed surevad, kuid uudistenupud räägivad Kiievi "väidetest", kajastades enamasti lisakommentaarideta ka Moskva propagandat ja desinformatsiooni üllitisi.
Ukraina teatab näiteks, et linn X sai mitu raketitabamust ning suri Y inimest. Moskva pasundab, et raketirünnak oli suunatud "sõjaliste objektide" vastu ning "saavutas ette seatud eesmärgi". See on ilmselgelt võltsneutraalsus, sest me oleme Ukraina poolel ning totaalses vastasseisus Venemaaga.


  • Üsna kiiresti sai selgeks, et Vene armee ei ole mitte maailma tugevuselt teine armee, vaid tugevuselt teine armee Ukrainas.
    • Kaja Kallas Eesti Vabariigi aastapäevakõnes Tartus, 23. veebruar 2023



Välislingid

muuda
 
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Venemaa_sissetung_Ukrainasse&oldid=129208"