Heidy Purga

Heidy Purga (sündinud 18. märtsil 1975) on eesti ajakirjanik, laskesuusataja ja poliitik, XIII ja XIV Riigikogu liige.

Heidy Purga.

Intervjuud

• Meie aias kasvas igasuguseid "imelikke" köögivilju, mida naabritel polnud. Kogu Ukraina kultuur on tänu vanaemale minu jaoks nii iseenesestmõistetav. Mäletan, et vanaema ka rääkis vahepeal ukraina keeles ja korraldas suuri söömaaegu. Kattis verandale valge linaga suure laua ja kutsus sugulased kokku.
• Vaatan, mida on ukrainlased rahvana suutnud praeguse sõnul­kirjeldamatult jubeda terrori all ära teha — nad on nii ühtsed! Selle maa sool on ikka väga vägeva energiaga.
• Muidugi pole see töö, mida teen, kõige lihtsamate killast. Pideva pinge taustal elamine ja töötamine nõuab tugevat närvi ning esitab päris suuri väljakutseid. [---] Mulle meeldib see, mida ma teen ja et olen saanud sellesse süvitsi minna. Et ma ei ole kontoris kasvanud poliitik ja tulin poliitikasse eksperdi staatusest, võttis kohanemine mõnevõrra aega.
• Otsuste tegemiseks peavad info, teadmised ja nende läbitöötamine olema hästi põhjalikud. Ja muidugi peab poliitikas valdama kompromisside saavutamise kunsti. Riigi juhtimine ja riigikogu töö on väga keeruline võrgustik, mille kõik osad peavad hea tulemuse nimel omavahel kokku klappima.
• Muidugi peab poliitik olema nähtav, aga kõige olulisem on jääda iseendaks. Tähtis on, kes sa ise oled ja milliseid väärtusi kannad. Valimistelgi eelistatakse pigem meest, kes annaks justkui suuremat turvatunnet või kindlust, et siis on riigis kõik hästi. Ometi, praegusel väga kriitilisel ajal oleme saanud vastupidiseid tõendeid ja leian, et meie naispoliitikud on olnud väga tublid, alustades peaministrist, kes on minu arvates hiilgavalt hakkama saanud. Arvan, et naisi on valitsuses väga vaja.
• Olen ise püüdnud järgida teatud rutiine, et end toimimas hoida. Muidugi on olnud ka minul ärakukkumisi, aga… korrapärane elu, kindel päevakava, hea uni, tasa­kaalustatud toitumine ja regulaarne füüsiline koormus on muutunud täiesti vältimatuteks. Kuidas ma varem end põletades üldse vastu pidasin? Olen pidanud endale meelde tuletama täiesti tavalisi igapäevaseid asju. Rutiin tekitab kaitsekilbi, turvatunde. Palju on räägitud töö- ja pereelu tasakaalust. Arvan, et paljud ei saanud sellest enne koroona­aega arugi. Ma ise nende hulgas! Olen olnud täielik tööhull. Nüüd saan aru, et kui mul puudub võimalus minna kunsti­näitusele, teatrisse, kontserdile, muusikat mängima — mis on olnud mu elu lahutamatu osa –, lähen väga kiiresti rivist välja. Ma ei ole kunagi oma tervisest nii palju hoolinud.
• Olen avastanud, et mulle sobib CrossFit, minus peitub jätkuvalt sportlasehing. Seda tunnet, mis treening tekitab, ei saa mujalt kui trennist.
• Tagasi vaadates, kui sõda on nii lähedal, tuleb kõik noorusajal kogetu meelde. Kuidas otsiti ini­mesi, keda saata Tšornobõli tuumajäätmeid koristama; kuidas mu isa hoidus sellest… Inimestele käidi öösiti ustele kopu­tamas. Vahepeal olime juba harjunud turvalises kesk­konnas elama. Ohud ja hirmutunne on nüüd tagasi.
• Lapsel peab olema tunne, et ta saab kodus õiget infot, et tekiks usaldus ja orientiir, mille põhjal ise järeldusi teha.
• [Diskoritööst:] Jah, muusikamängimine on mu suur kirg ja hobi. Suhtun sellesse suure aupaklikkusega: see pole niisama, et virutan plaadikoti selga ja lähen laon lood kusagil klubis ette. See on loominguline aktsioon, mis annab mulle midagi väga olulist.
• Kõige rohkem meeldib mulle selle töö juures inimeste teenindamise kontseptsioon. Ma ei lähe kunagi mängi­ma selle mõttega, et astun inimeste ette ja kõik on tulnud just mind kuulama. Mina lähen ikka neid teenindama. See tunne on nii äge. Vaatan inimesi: kes nad on, millises vaibis nad on ning millist muusikat ja milliseid tundeid nad võiksid just nüüd vajada. Kas neid on vaja rõõmustada, kas neile on vaja pai teha, kas neis on vaja armastust valla päästa? See töö nõuab keskendumist, vilumust, muusika tundmist, ka harjutamist. Tähtis on, mis tundega inimesed lahkuvad.
• Kontakt loodusega on nii vajalik. Ja kui on võimalik millegagi rahulikult omas tempos toimetada… Tahan minna meie Vääna-Jõesuus ootavasse suvilasse ja näpud mulda saada. Mul on seal täiesti toimiv peenramajandus. Kasvuhoonet mul veel pole, aga Jaanus ütleb, et ega seegi aeg kaugel ole… Päevalilled on mul seal alati olnud. Elvas ka vanaema kasvatas neid.
• Mul on mõned signatuurtoidud, mida ikka ja jälle tellitakse. Teen näiteks väga head Ukraina borši, mida keedan kaks päeva. Ühel päeval keedan mitmes suures potis puljongit… ja muidugi on selles salakomponendid, mida ei avalikustata ja vaid põlvest põlve päritakse.
  • Heidy Purga, intervjuu: Mari-Liis Helvik, ""Selle maa sool on ikka väga vägeva energiaga." Heidy Purga kirglikult Ukraina juurtest, perest ja poliitikast", Anne & Stiil, 01.04.2022