Olen väljendanud oma kindlat vastuseisu vägivaldsele pingele, kuid on olemas teatud konstruktiivne vägivallatu pinge, mida on vaja kasvamiseks. Sokratese arvates oli vaja inimmeeles tekitada pinge, et vabaneda müütide ja pooltõdede haardest ning jõuda loova analüüsi ja objektiivsete hinnangute vabale maale, ning samamoodi peame ka meie märkama vajadust vägivallatute kriitikute järele, kes tekitaksid ühiskonnas pinge, mis aitaks inimestel välja ronida eelarvamuste ja rassismi pimedatest mülgastest ning tõusta üksteisemõistmise ja vendluse ülevasse kõrgusesse.
"Mehed puuduvad, mu armas. Kloostrile ja kunstile kuulub meie täielik lugupidamine. Aga pikapeale läheb see liiga igavaks. Tõelise pinge tekitamiseks peab olema mehi."
Charlotte ja Anne olid otsekohe nõus. Isegi Emily noogutas nõusolevalt. Virginia aga oli otsekui unest ärganud, ta pilgutas oma linnusilmi ja hüüatas haavunult:
"Kas ilma meesteta polegi pinget?"
Vita rõhutas tema skepsist:
"Kas siis mehed võivad mingit pinget tekitada?"
"Tjah," ütles Karen, "jutustustes läheb neid igatahes vaja." (lk 19)
Enel Melberg, "Üheteistkümnes päev", tlk Anu Saluäär ja Mari Tuulik, 1998
Koreograafia tekib ju ikkagi peas. On ka neid ballettmeistreid, kes lähevad proovisaali ega tea päris hästi, mida nad teevad, aga mul on tavaliselt kõik peas valmis. Sel juhul on põhiline loomise psüühiline pinge – sa pead suutma vormis hoida oma kujutlusvõimet kogu aeg.
Lapsest saadik oli mul selline komme, et istusin alati, õlad tõstetud, käed rusikas - seda mitte agressiivsusest, vaid sellepärast, et ma pidin oma energiat sisse tõmbama, mul ei olnud võimalusi seda realiseerida. Mäletan, kui istusin Metropolitani muuseumi suurel trepil, tundsin korraga, kuidas mu rusikad äkki lahti läksid ja õlad alla vajusid. Tundsin, et olen vabanenud sellest pingest, milles ma siin olin kogu aja olnud.