Tõus ja mõõn
(Ümber suunatud leheküljelt Mõõn)
Proosa
muuda- Luuletamine – see on ärritus ja auk suures villases kangas, aga ka selle lappimine. Pinge tekib sellest, et ei olegi võimalik nende kahe olemisviisi – mitteluuletamise ja luuletamise – vahel valida, sest nad lihtsalt on: nagu pikk mõõn ja järsk tõus või vastupidi.
- Helena Läks, intervjuu: Maarja Pärtna, "Soov leida rahu, tung teha lärmi" Sirp, 19. juuni 2014
Luule
muudaMõtete hõbedane kalaparv,
ära usalda kalda läbipaistvat vett.
See on petlik.
Mõõna ajal nägin kividel
palju surnud kalu.
- Helgi Muller, "Mõtted", rmt: Helgi Muller, "Laulud ratastel", 1966, lk 11