Ma töötan tõesti kõvasti. Ma pean nendeks tuurideks valmistuma, nii et ma pean püsima vormis ja ma ei söö kiirtoitu. Kartulikrõpsud on mu nõrkus, aga ma arvan, et kui sa oled aktiivne ja naha eest hästi hoolitsed, näed sa ka hea välja. Mõnel päeval tunnen ma end vanemana kui mulle meeldiks, aga sa pead olema aktiivne ja palju kõndima. Viiekümnendad on naiste jaoks üleminekuaeg; me peame otsustama, kas muutume selleks klišeeliseks määratluseks, millisena noorem põlvkond meid näha tahab. Harjutamine ja toitumine aitavad meil kauem tugevamana püsida.
Otsustasin sõita tollesse vanasse majja, kuhjata oma armsama ette toitu, sundida teda sööma. Miks ta ei toitu õigesti? Kas see ükskõiksus toidu vastu oli enesehävitus, viis minu eest põgeneda? (lk 12)
[Harjashännalistest:] Meie kodudes ja ühiskondlikes hoonetes kuuluvad nende toidusedelisse paber, sealhulgas raamatud ja tapeet, fotod, vaibad, riideesemed, kohv, suhkur, tärklis, mõned värvid ja liimid ja muu taoline.
Mõlema soomukaliigi valmikud ja vastsed söövad igasugust orgaanikat, proteiini- ja valgurikast toitu: paberit, fotosid, karusnahka, orgaanilist mustust, aga ka näiteks suhkrut. Võivad süüa oma väiksemaid suguvendi, peamiselt küll vigastatud või surnud loomakesi ning vastsekesti. Kahjustavad siidi, kuid mitte villa. Neile meeldib jahukliistriga seinale kleebitud tapeet. Nii võib toanurkades näha, et tapeet on õhukeseks või juba auklikuks näritud. Seetõttu ongi nad ohtlikud paberile, mis sisaldab tärklist, või raamatutele, mille köitmisel on kasutatud kliistrit, dekstriini, kaseiini või kondiliimi.
