Enesehävitus

Proosa

• Otsustasin sõita tollesse vanasse majja, kuhjata oma armsama ette toitu, sundida teda sööma. Miks ta ei toitu õigesti? Kas see ükskõiksus toidu vastu oli enesehävitus, viis minu eest põgeneda? (lk 12)
  • Joyce Carol Oates, "Ma olin armunud", tõlkinud Kersti Tigane, rmt: "Neli suve", tlk Krista Kaer ja Kersti Tigane, 1977, lk 9-26

• Jim: Kogu aeg tuli püsida elu ja surma vahel täpselt õiges kauguses, nii kaugel elust, et see on juba rohkem nagu surm, ja nii lähedal surmale, et tunned selgroos hirmu külma ollust, viibid pikalt teadvusetus või eluohtlikus seisundis. Ma kakerdasin mööduvate autode ette, sõitsin täis peaga õhupalliga, võtsin nii palju tablette, et jäin pooleks päevaks lifti seisma. Kõik, mida tegin, oli surmaga seotud, aga kandsin hoolt, et oleksin sellest siiski vajalikus kauguses. (lk 136-137)
  • Sara Stridsberg, "Armastuse gravitatsioon", tlk Maarja Aaloe, 2017