ProosaRedigeeri

  • Ta avas rohkete kaunistustega metallukse ning sattus imeväikesesse lifti, mis väitis end mahutavat kolm inimest. Kabiin oli klaustrofoobiaks nagu loodud, ja ta otsustas kasutada uhket marmortreppi. (lk 9)


  • Elamisliftis, mis just läbinud kolmekümnenda korruse, peatumatult libises ajasügavikku, katsuti uinuda, katsuti koguni nagu võimalik ära olla, ema jah, tema samuti, enne kui halvatus ta voodivangiks tegi, katsuti või õhuks muutuda, et mitte end ise iga päev raskete rasvaste tähtedega kirjutada teise elulukku. See püüdlus aga, nii sõnastamatu ja salatud, nagu ta oligi, temal oli eriline võim — tema oli läbi seinte näha. Näha, ei ainult aimata. Läbi linna ja maa. Ja tulijad jäid tulemata. (lk 56)

LuuleRedigeeri

jutt muudkui venis nagu härja ila
Ich liebe Dich
ma röögatasin siis
ta kergelt ehmus astus trepikotta
lift oli vaba ja ta alla viis

  • Juhan Viiding, "Külaline välismaalt" kogus "Käekäik" (1973) lk 37


kusagil ekstaasi ja meeleheite piiril
seisan vahel nagu kaks maameest linnas
kes on lifti kinni jäänud
või nagu kaks meremeest linnas
kes on lifti kinnijäänud
- olemine on lift nende kahe seisundi vahel

  • Jim Ollinovski, "*kusagil ekstaasi ja meeleheite piiril", lk 19, rmt: "Aeroplaan esimesest pilgust", 2009