Väsimatu teoinimesena pidas ta ennast õigeusu seaduslikuks kaitsjaks. Ta käis omavoliliseltkülades, kus kaevati, et rentnikud pitsitavad ja panevad rahvale kaela uusi maksusid tulekollete pealt. Ise oma kasakatega mõistis ta kohut nende üle, ja oli teinud endale reegliks, et kolmel juhul tuleb alati mõõk pihku haarata, nimelt siis, kui poola komissarid ei austa enam kasakate vanemaid ega võta nende ees mütsi maha; siis, kui irvitatakse õigeusu üle ega austata isaisade kombeid, ja lõpuks siis, kui vaenlased on võõrausulised või türklased; tema arvates oli nende vastu igal juhul lubatud ristiusu auks mõõka tõsta. (lk 14)
Mõistete segunemine juurdub ühiskonna teadvuses üha enam ja enam. Ainult õigeusklik on tõeline venelane; mitteõigeusklik ei saa olla tõeline patrioot. Hiljaaegu kaitses üks härra ennast ajalehes, kuna teda oli nimetatud poolakaks. "Minu suguvõsa on küll poola päritolu, kuid juba minu vanaisa..." Mis te arvate? Rääkis vene, aga mitte poola keelt? Või asus elama Kesk-Venemaa kubermangudesse või valas verd Vene isamaa eest? - Ühesõnaga, tõestas oma kuuluvust vene rahvuse hulka? Mitte sugugi: "Juba minu vanaisa maeti tema poolt ehitatud õigeusu kirikusse." Loogika: minu vanaisa oli õigeusklik, ergo - mina olen venelane. Õigeusust teise usku ülemineja ei tagane mitte ainult oma kirikust, vaid on ka kodumaa reetur, ja inimene, kes tõstab häält teiste uskude tagakiusamise vastu, on alustalade õõnestaja...
JEFIM: Ma ei teadnud, mis mind siin ees ootab. See, mida otsin, on tõeline õigeusk.
DANIEL: Kuule, tõelist misasja sa otsid? Kas sa Kristust ei otsigi? Ta on siin, sellel maal! Miks tuleb teda otsida kiriku õpetustest, mis tekkisid tuhat aastat pärast Tema surma? Otsi teda siit! Otsi evangeeliumist.
JEFIM: Tõsijutt. Kuid ma kohtasin teda õigeusu tuumas. Kiriku jumalateenistuses, mida ma nii väga armastan. Kohtun temaga liturgias.
DANIEL: Sul on õigus. On. Anna mulle minu tulisus andeks. Võib-olla on see minu hell koht. Asi on selles, et olen veetnud pool elu inimeste hulgas, kes otsivad Issandat raamatutest ja rituaalidest, mille nad ise on välja mõelnud. Kuid kohata võib Teda kõikjal. Nii õigeusus, kui liturgias, nii jõe kaldal kui haiglas, ja lehmalaudas... kuid kõige lähem on otsida iseenda hinges.
