Mõiste

abstraktne objekt, millegi vaimne kujutus, mõtlemise lihtsaim abstraktne ühik
  • Väga tõenäoliselt ei jõua kaks erinevat kultuuri kunagi ühesuguse teguviisini. Ajendid on erinevad ja meetodid on erinevad, sest kultuurid kui sellised ei saa kunagi paralleelselt areneda. Nagu isegi keeled - mitte üksnes sõnad, vaid keele mõisted ise ei saa olla paralleelsed. (lk 80)
  • Enamik akadeemilisest ja kirjanduslikust tegevusest on ühemõõtmeliselt mimeetiline, sest rakendatakse üht metoodikat, üht stiili, üht mõistete võrgustikku, üht autorit või teooriat. Huvitavaks läheb aga alles siis, kui mõtlemises saavad kokku eri autorite või teooriate kokkusobimatud, ent sobitamist vajavad mõistete võrgustikud. Siis ei taastooda me enam etteantud diskursust, vaid murendame seda, küsime, otsime, loome. Sõna on siis jälle kord Herakleitose tules – ta on poleemiline, ta peab jälle leidma tee inimeste ja asjade enesteni.
  • Kui keel peab kujunema mõtlemise vahendiks, väljendama mõiste ja otsustuse vormi, siis võib see vormimine toimuda vaid vahetu kaemuse mitmekesisusest aina enam ja enam loobumise hinnaga. (lk 113)


Tulnud on tund,
                kõigil kui mõisted pääs segi vaid,
avastada, tunneks et inimkond
                ideede valerahategijaid

Wikipedia-logo.svg
Vikipeedias leidub artikkel