Priit Rohtmets

Priit Rohtmets (sündinud 27. veebruaril 1981) on eesti kirikuloolane.

Priit Rohtmets, 2009.

Artiklid

• Alates Vene agressiooni algusest veebruari lõpus on õigeusu kirik olnud järjepidevalt avalikkuse teravdatud tähelepanu all, sest Vene Õigeusu Kiriku kirikupea Kirill on olnud üks kindlameelsemaid Vene sõjategevuse õigustajaid.

Kirill juhindub ühtse Vene maailma ideest, mille kohaselt koondab õigeusklik ajalooline Venemaa nii tänapäevase Ukraina, Valgevene kui ka Venemaa alad, ja et see maailm on ohus, siis on Venemaa Föderatsioonil õigus seda relva abil kaitsta. See on Vene imperialistlik rahvuslus, ideoloogia, mille kõige agressiivsemat ja vägivaldsemat palet me selles sõjas näeme.

• Vaatamata Vene agressiooni hukkamõistule on MPUÕK alates sõja algusest olnud keerulises olukorras, sest tegemist on Venemaa kui agressori koosseisu kuuluva hiigelorganisatsiooniga. Kirikul on kokku umbes 12 000 kogudust. MPUÕK võrgustik on suur, see asub üle kogu Ukraina ja sinna kuuluvad ka kogudused, mis asuvad juba 2014. aastast okupeeritud Ida-Ukraina aladel ja Krimmi territooriumil. Kirik on küll Vene agressiooni hukka mõistnud, ent on püsinud siiski senise emakiriku – Vene Õigeusu Kiriku (VÕK) – koosseisus.

See on põhjustanud Ukrainas palju kriitikat ja juba märtsi viimastel päevadel registreeriti Ukraina ülemraadas kaks eelnõud, millega soovitati MPUÕK tegevus Ukrainas lõpetada. Seda ettepanekut asus mai lõpus toetama ka 2019. aastal moodustatud iseseisev Õigeusu Kirik Ukrainas.

• Ehkki MPUÕK vaimulikke on sõjas surma saanud ja kirikuhooneid on purustatud juba üle saja, on avalikkuse ette jõudnud teated preestritest, kes on Vene vägedega koostööd teinud ja neile kohalike olude kohta teavet jaganud. See on mõistagi kiriku vastast kriitikat süvendanud ja kohalikul tasandil on see mitmes piirkonnas viinud omavalitsuste otsuseni kiriku tegevus keelata.
• Mitmel pool Ukrainas on kohalikud elanikud MPUÕK-i preestreid nende kogudustest ära ajanud ja kogudused üle võtnud. Samas on süvenenud juba 2019. aastal alguse saanud protsess, millega MPUÕK-i alluvuses tegutsevad kogudused lähevad üle iseseisvasse Õigeusu Kirikusse Ukrainas.
• Mida me saame eelneva taustal MPUÕK-i otsuste kohta öelda? Kõigepealt seda, et nende otsustega ei muudetud kiriku seisundis ja vahekorras ei VÕK-i kui emakiriku ega Õigeusu Kirikuga Ukrainas mitte midagi. Nii on kirikukogu otsus tegelikult kõige puhtakujulisem "pakazuhha".

Õigeusu Kirikule Ukrainas vaatab MPUÕK jätkuvalt kui skismaatilisele väikevennale, kellega läbirääkimine eeldab samme vastaspoolelt, aga mitte ühtegi sammu MPUÕK-i poolt. Näib, et MPUÕK peab suureks sammuks juba seda, et dialoogi pidamine on üldse võimalik. See on tegelikult silmapete, sest MPUÕK-i seatud tingimustel pole dialoog niikuinii võimalik.

• MPUÕK-i otsustes peegeldub jõuetus ja suutmatus ohjata koguduste lahkumist kiriku struktuurist, ent nii nagu Vene võimud, ei osata olukorda lahendada muud moodi kui nõudmiste seadmisega, mida esitatakse dialoogi otsimisena.
  • Priit Rohtmets, "Sõjaaja Ukraina aina segasemaks muutuv kirikuelu", ERR, 05.06.2022