Heidutus

Proosa

Deterrence ehk heidutus on kõrvade vahel. See ei ole kahurilihas ega kahurites, see on taju, kui palju see [sõjaline aktsioon] maksma läheb, et kas on mõtet. See on üks kõige tähtsamaid asju, et tekitada [vastasele] kuvand – sinna ei maksa torkima minna, need, kurat, löövadki maha. See ongi heidutus.
- Harri Tiido, "Ivanovid ja ida-lääne suhted", Eesti Päevaleht, 16. veebruar 2004 (koopia välisministeeriumi kodulehel)

Me peame olema kindlasti ettevaatlikud. Kartus on väga tugev tunne. Ma arvan, et kartma ei peaks kedagi, tuleb lihtsalt tegeleda heidutusega. Tuleb olla liitlastega ühel joonel ja mitte lasta ennast lõhestada, mis on arusaadavalt ka üks eesmärke täna Venemaal – et meid siin omavahel tülli ajada, nii ida-läänt kui põhja-lõunat, tülli ajada ka USA-ga.
- Alar Karis, intervjuu: Mirko Ojakivi, "Karis: kui tarkust on vähe, siis rumalus võidab", ERR, 25.12.2021

Kui ma räägin Eesti inimestega sõjast, ütlen ma alati seda, et Eesti on NATO liige. Ja NATO on maailma tugevaim sõjaline liit. Selliste tüüpidega ei taha mitte keegi tüli norida. On ju nii?
Tol päeval, kui president Putin andis korralduse alustada niinimetatud erioperatsiooni Ukrainas, oli heidutus läbi kukkunud.
Ma küsin veel – kas tõsiste, kuid konkreetsemalt määratlemata tagajärgedega ähvardamine suudab tavaliselt agressiivset ja ekspansionistlikku käitumist vaos hoida? Ma väidan, et ajaloost ei leia just kuigi palju näiteid, kus selline lähenemine oleks toiminud. Karistamisega heidutamine pole kunagi olnud nii tõhus nagu tõkestamisega heidutamine.
Me peame oma hirmudele silma vaatama. Konkreetsemalt peame üle saama hirmust, et meie teod võivad Venemaad provotseerida. Tegelikult on asi vastupidi – kindlad teod on ainus heidutus, mis toimib.
- Alar Karis Lennart Meri konverentsi õhtusöögil, "Alar Karis: kindlad teod on ainus heidutus, mis toimib", ERR, 15.05.2022

Uurivad ajakirjanikud ütlevad, et järjest raskem on toime tulla inimestega, kes kaebavad ajakirjanikke kohtusse selleks, et ajakirjanikke heidutada ja kurnata – et ajakirjanikud pigem hoiduksid korruptsiooni käsitlevate lugude tegemisest ja valdamisest.

Eestis on ka olemas SLAPP ehk Strategic Lawsuit Against Public Participation. See on suunatud igasuguste avalike kõnelejate vastu: ärimehed annavad neid kriitiliselt käsitlenud ajakirjaniku või mõne avalikult olulisel teemal arvamuse avaldaja kohtusse isegi siis, kui neil on väga väike lootus võita. Eesmärk on sõnavõtjaid kohtuasjadega välja kurnata.

Halliki Harro-Loit, intervjuu: Airika Harrik, "Ajakirjanduse professor: võim peab ikka ajakirjandust natuke kartma", ERR, 23.09.2023