Pohmell

Ludwig Knaus, "Hommik pärast pidu" (1853)

Christian Krohg, "Päev pärast. Autoportree" (1883)

Henri de Toulouse-Lautrec, "Pohmell. Suzanne Valadoni portree" (u 1888)

Aksel Waldemar Johannessen, "Järgmisel hommikul. Autoportree" (1916)

Proosa

• Ainus ravim tõelise pohmelli vastu on surm.
  • Robert Benchley, "Coffee Versus Gin", rmt: "My Ten Years in a Quandary and How They Grew" (1936)

• Naised lõikusid toorest verist liha ja rüüpasid peaparanduseks klaasist veini. Pakkusid Theole ka, kuid Theo ei parandanud kunagi pead. Ta jõi küll igal õhtul, kuid pohmelust ei ravinud. Ta ei pidanud seda õigeks. Pohmelusesündroom on ju üks kindlamaid kroonilise alkohooliku tunnuseid. Ja see on ka nõrga mehe tunnus. Kuidas Theo vahel hommikuti õlut tahtis! Ta kaanis kraani all vett, aga see ei kustuta ju janu. Ent ta oli otsustanud vastu pidada kuni vähegi võimalik. Tõsi, pohmeluses ei teinud ta tervisejooksu ega muid tapvaid asju, nagu mõned idioodid, keda ta tundis. Need mehed ravisid pohmelust spordiga. Ime polnud, et üks neist juba infarkti sai. Ainus, mida Theo endale hommikul lubas, oli hapukurk, hästi soolane tomatimahl või siis suuremas koguses piima. Isegi äädikajoomist pidas ta tervist kahjustavaks.
  • Mati Unt, "Sügisball", 1979, lk 34-35

• "Kes sa oled?"

"Ma... arvan, et mu nimi on Bilious. Ma olen... ma olen Kassiahastuse Oi Jumal."

"Nii et on olemas kassiahastuse jumal?"

"Oi jumal," parandas noormees. "Saad aru, kui inimesed mind näevad, siis haaravad nad endal peast ja ütlevad: "Oi jumal..." Mitu teid siin seisab?"

"Mida? Siin olen ainult mina!"

"Aa. Väga hea. Väga hea."

"Ma pole kunagi kassiahastuse jumalast kuulnud..."

"Aga kas sa veinijumal Bibulousest oled kuulnud? Aih."

"Muidugi."

"Suur paks mees, kannab peas viinapuulehtedest pärga, teda kujutatakse alati, klaas käes... Auu. Noh, kas tead, miks ta alati nii lõbus on? Tema ja ta lai lõust? Sellepärast, et temal on hommikul hea olla! Sellepärast, et mina..."

• Terry Pratchett, "Orikavana", tlk Allan Eichenbaum, 2004, lk 121

• Mul on olnud peaaegu karske kodu, mu enda kogemused piirduvad veinilimpsimise, õllejoomise ja niisama pidutsemisega, nagu noorte inimeste vaba aja veetmine käis. Kui sai liiga palju joodud, põeti järgmisel päeval kuni hilise õhtupoolikuni hirmsat kassiahastust. Siis mindi lähemasse poodi ja osteti karp mannakreemi. See ja piim olid rohuks head alati.
  • Tuula-Liina Varis, "Kilpkonn ja õlgmarssal", tlk Piret Saluri, 2012, lk 39

• Joon kirjutamise kõrvale kohvi ja rohkelt vett, et vedelikupuuduse käes vaevlevat keha eilsest patust turgutada. Hispaania ja vein käivad kokku, aga otsustan, et kirglikkusega tuleb tagasi tõmmata. Muidu on see hävitav sõltuvus, mitte kirglikkus.
• Kertu Jukkum, "Ma naeran, et ma nutan", 2020, lk 176

Luule

Mul voodi kõrval tilguti
ja süstal randmel veenis,
ning hetketi ja pilguti
näib, et mu säng on kreenis.

Just lahkus tohter palatist,
pohmell on postnarkoosne,
ma mõtlen kurgisalatist,
kuid mälu on skleroosne.

• Harald Rajamets, "Tilguti" [1993] kogus "Aeg astuda" (1997), lk 99