Kassitapp

Harilik kassitapp (Convolvulus arvensis) on kassitapuliste sugukonda kuuluv mitmeaastane roniv rohttaim. Ilusa õiega väga tülikas umbrohi, mille juured võivad end mugavalt sisse seada kuni 5 meetri sügavusel ning väädid kalduvad kultuurtaimi ära kägistama.

Hanne Hellesen, "Vaikelu roosi, mooni ja kassitapuga" (1843)
Helen Cordelia Angell (1847-1884), "Etüüd kassitapuga", s.d.
Emmy Thornam (1852-1935), "Vaikelu kassitapu ja kõrrelistega", s.d.
"Kassitapp ja metsik elulõng", kromolitograafia Julia McEntee Dilloni maali järgi (1882)
Augusta Dohlmann, "Metsalilled" (1905)

DraamaRedigeeri

Nii hellitlevalt embab kuslapuud
õrn kassitapp, nii eefeu naiselik
on keerdund ümber korpas jalaka.
Oo, kuis sind armastan! Kuis jumaldan!

  • William Shakespeare, "Suveöö unenägu", IV vaatus, I stseen. Tõlkinud Georg Meri. W. Shakespeare, "Kogutud teosed" III, Eesti Riiklik Kirjastus 1963, lk 363, Titania


ProosaRedigeeri

  • Pool tundi tagasi oli majaproua Isabella Tyson rohurada mööda eemaldunud, õhuke suvekleit seljas, korv käes, ja kadunud - peegli kuldraam oli ta ära lõiganud. Küllap läks ta aia tagaossa korjama lilli - või siis, nagu tundus loomulikum oletada, midagi kerget ja muinasjutulist ja leherikast ja rippuvat, elulõnga või mõnda neist elegantsetest kassitapupahmakatest, mis end koledate müüride ümber keeravad ja siin-seal valgesse ja violetsesse õide plahvatavad. Ta ise tuletas meelde pigem muinasjutulist värelevat kassitappu kui püstipäist astrit, tärgeldatud pruudisõlge või ta enda leekivaid roosegi, mis oma sirgete tüvepostide otsas lampidena helendasid. See võrdlus näitas, kui vähe kõigi nende aastategi järel temast teada oli; sest pole ometi võimalik, et üks viiekümne viie või kuuekümneaastane lihast ja verest naine on tegelikult mingisugune vanik või väät. Sellised võrdlused pole mitte ainult laisad ja pealiskaudsed - nad on lausa julmad, sest kipuvad just nagu kassitappki värelema meie silmade ja tõe vahel. Tõde peab olemas olema; müür peab olemas olema. Ometi oli veider, et isegi nii palju aastaid kestnud tutvuse järel ei olnud siiski võimalik öelda, mis on tõde Isabella kohta; nii tuli siis moodustada selliseid lauseid kassitapu ja elulõngaga.
  • Virginia Woolf, "Kirjutamata romaan", tlk Mirjam Parve, LR 25-26 2017, lk 19


LuuleRedigeeri

See on olnud mu maa -
ohakatutid ja paekivi klibu,
näputäis mullasõmerat,
rabadikud,
koovitajate huiked sooviku kohal,
umbtihnik tee ääres,
kassitapp kägistamas vaarikavart.

Ja kassitapu hele õis,
valge ja puhas,
nagu ei teaks ta, mida teeb väät.

  • Ellen Niit, "See maa". Rmt: "Sõnarine. Eesti luule antoloogia" 3. Koostanud Karl Muru, Tallinn: Eesti Raamat 1993, lk 298


Kuu rohelise taliõuna valgel
kord kassitapud kasvavad mu palgel
ja juustest sünnib pisarkaera põld
ja pihlapärleist punab kael ja õlg.

  • Leelo Tungal, "Hülgaja" (1965) kogus "Täisminevik" (2007), lk 14


Kassitapp kassitapp

Nimi õige vinge,
Ise väike väeti väät.
Haigesse hinge
Imbub vaikselt hella häält.
Eks kõiksuse võikust
Igaüks põe omajao
Või iga mugul
Aina leiab õige vao.

  • Ott Arder, "Kassitapp", lauluna Riho Sibula ja Vjatšeslav Kobrini muusikaga Ultima Thule repertuaaris


Kasside manöövrid, kasside manöövrid
kruusaaukudes lombistes.
Millised küll istuvad rahuröövlid
neis masinais kahelambistes?

Tasa, et endilgi võimatu kuulda,
pehmelt, ühtlaselt vappudes
nad hargnevad luhtadel igasse suunda,
ei takerdu kassitappudes.

Invasioon! Ja kräunu ja näugu
hoovid korraga täis!

  • Paul-Eerik Rummo, "Väikese linna kohvikumuusikat" III 1. - Rmt: "Oo et sädemeid kiljuks mu hing". Tallinn: Eesti Raamat 1985, lk 95

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel