Tugitool

Mary Cassatt, "Väike tüdruk sinises tugitoolis" (1878)
Paul Gustav Fischer, "Elutuba" (1887)

ProosaRedigeeri

  • "Nii tuleb lumi pärast tuld, ja isegi lohed pole igavesed," ütles Bilbo [---] "Ma ei taha enam muud kui jälle kord omaenda tugitoolis istuda."


  • Tahurid tegid vennale ka kallihinnalise kingituse, mille ebapraktilisusest oli ema nördinud. Mida teha meie kodus hõbetuhatoosiga, mis oli kinnitatud nahkehisriba keskele? Tuhatoosi oli väga mugav käsitseda, suitsetaja võis selle enda läheduses igale poole tõsta. Näiteks tugitooli käetoele või tigudiivani äärele, mida meie kodus aga kumbagi ei olnud. Ent kust võis onu Erni teada, et me nii tagasihoidlikult elame? Igatahes jäi kink pikkadeks aastateks kapipõhja, kuni ma selle ükskord avastasin koos minevikuga. (lk 22-23)


  • Saade nägi välja nagu kultuurisaated ikka: parimate kavatsuste ning pisikese eelarvega kokku klopsitud dekoratsioonid - kaks tugitooli ja laud - ning igale külalisele pühendatud saateblokk. (lk 55)


  • Jim on seal tugitoolisügavuses istudes nagu üks vana poiss, tugitool näib hiigelsuurena, ta on oma pikad kondised jalad hooletult välja sirutanud. See tugitool on üks väheseid Vitast ja Henrikust jäänud asju, kõik muu on läinud, Jim müüs need juba ammu maha, kui tal raha vaja oli. Mida vanemaks me ise saame, seda nooremaks nad fotodel muutuvad. Vita oli lahkudes veidi alla neljakümne, pisut noorem kui mina praegu, vanadel mustvalgetel pulmafotodel kiirgab tema silmadest veel valgust. (lk 14)