Eugen Hess, "Püssirohusarv" (1846)
Christabel Scrymser, "Püssirohunõu" (u 1938-1940)

Proosa

muuda
  • [Koševoi:] Kui kuul näksab või saabel kriimustab pead või mõnda muud kohta, siis niisugusest asjast ärge tehke suuremat välja. Segage laeng püssirohtu peekritäie puskariga, jooge ühe sõõmuga ära — ja lähebki kõik mööda, isegi palavikku ei tõuse; haava peale aga, kui see pole liialt suur, pange lihtsalt mulda, segades seda enne peopesal süljega, ja haav kuivabki ära. (lk 60)


  • Kuid Juhani hakkas nüüd kogu vennaskonnale salvi keetma. Ta pani vana malmist ilma sangata katla tulele, kallas sinna toobi viina ja segas viina hulka kaks kortlit püssirohtu, kortli väävlijahu ning soola niisama palju. Ja kui see kõik oli umbes tund aega keenud, tõstis ta keeduse jahtuma ning pigimusta kördi sarnane salv oli valmis. Nad võidsid selle salviga haavu, eriti neid, mis olid peas, ja tõmbasid värsket kollakas-rusket tõrva peale. Ja siis pigistasid nad hambad kõvasti kokku ning nende näod kiskusid koledal kombel mustaks; nõnda kõrvetas vägev rohi haavades.


  • Mr. Tansley tõstis vasara; hiivas selle kõrgele õhku; kuid taibanud seda langetades, et ei või ju säärase riistaga lömastada liblikat, ütles vaid, et pole kunagi elus merehaigeks jäänud. Kuid tolles lauses sisaldus kontsentreeritult nagu püssirohi see, et ta vanaisa oli kalur; isa apteeker; et ta on end omal jõul üles töötanud; et ta on selle üle uhke; et ta on Charles Tansley — tõsiasi, mida keegi siin ei paista mõistvat; kuid ühel heal päeval teavad seda kõik. Ta vahtis süngelt enda ette. Peaaegu haletses neid leebeid hästikasvatatud inimesi, keda temas peituv püssirohi nagu villapalle või õunatünne ühel heal päeval õhku lennutab.


Püssirohi hävitas aadli eesõigused sestsaadik, kui kodanlik sõjasulane oma tulirelvaga moodustas suurema sõjalise väärtuse kui oli rüütel oma ratsu ja varustusega; sestsaadik, kui lossid ei suutnud enam artilleeriale vastu seista.
Sellest peale kaotas aadel oma ainuõiguse relvi kanda. Relvade ja sõdurite arv üha kasvas, kuni üldise väeteenistuse kohustuseni, mil rahvavägi asendas palgasõdurid.


  • Aga püssirohi!
Püssirohi tuleb alati kuiv hoida. Nii kõneleb tark vanasõna. See on väga õige vanasõna, sest märg püssirohi ei sütti ega plahvata.
Mõni jahimees kuivatab püssirohtu, et veenduda, kas ta on ka tõepoolest kuiv.
Seda tehakse kas ahjus pärast leibade väljavõtmist või pliidil, kui tuli on juba ahjus kustunud ning pliit veel tuline.
Muidugi võib juhtuda, et ahi lõhkeb ning püssirohi pliidil plahvatab.
Tähendab siis, kui seal kuskil mõni söeke on hiilduma jäänud.
See vaatepilt on iseenesest päris huvitav, ta meenutab ilutulestikku kultuuri- ja puhkepargis rahvapidude aegu.
Kenal kombel tuleb nii välja, et kodus olles viibisite ka ilutulestikul.
  • Ostap Võšnja, "Püss" jutukogus "Jahimees muheleb", tlk M. Nurmik, 1959, lk 20


  • Mõnes talus määriti loomi enne karjamaale laskmist tõrvaga, et loomad kogu suve terved oleksid. Ka anti loomadele hommikul püssirohu ja soolaga viilukas leiba, enne kui nad õueväravast välja karjatänavale lasti. Laudast väljalaskmisel ütles perenaine loomadele: "Sitt ja kusi karjamaale, piim ja või tooge koju!" Siis saatis perenaine karja koos karjasega karjamaale ja jäi ka ise mõneks tunniks sinna. Karjane pidi aga kogu päeva karja juures olema ja tähele panema, et keegi võõras inimene esimesel karjapäeval karja juurde ei tuleks. Kardeti ju "kurja silma", mis loomadele suve jooksul pidi õnnetusi ja haigusi tooma.


  • Pronksivalu täiustamine ei sünnitanud mitte ainult Donatello, Cellini ja Leonardo da Vinci meisterlikke skulptuure, vaid ka täiustatud suurtüki; granuleeritud püssirohu leiutamine 1480. aasta paiku ning standardmõõtu ja -vormi kuulide tootmine aga muutis sõjategevuse iseloomu. Nende leiutiste tähendus ületas kaugelt nende otseste - sõjaliste või tehniliste eesmärkide piirid. Puškinile meeldis Rivaroli mõttetera: "Trükipress on mõtte kahurvägi." Ega asjata kavatsenud ta oma draamateose "Stseene rüütliajastust", mis käsitles keskaja kokkuvarisemist, lõpetada sümboolse stseeniga, kus püssirohi ja raamatutrükkimine pühitsevad võitu rüütlite raudrüüde ja kivilosside üle.
    • Juri Lotman, "Tehnikaprogress kui kulturoloogiline probleem", tlk rmt: "Hirm ja segadus", tlk Kajar Pruul, 2007, lk 72-73


  • Seltsimees!
Kui sul pole võimalik endale ühtegi neist pommidest valmistada, siis ära muretse. Tee lihtsalt püssirohtu!
Püssirohi on nõrk lõhkeaine. See koosneb kaaliumsalpeetrist (85%), söest (12%) ja väävlist (3%).
Valmistamise näpunäiteid
Kõik segada.
Märkus. Märkust ei ole.
  • Serhi Žadan, "Depeche Mode", tlk Riina Roasto, LR 24-26 2020, lk 144

Draama

muuda

LORENZO: Nii äge õnn ka lõpeb ägedalt,
sest võitu hõisates ta kaob kui leek,
mis suudleb püssirohtu.

  • "Romeo ja Julia", II vaatus, 6. stseen, lk 1082

ROMEO: Mees, tule siia! Näen, et oled vaene -
säh, siin on nelikümmend tukatit.
Drahm mürki mulle müü, nii kärsitut,
et läbi soonte rabaks otsemaid
ja elust tüdind jooja kukuks surnult
ning ihust paiskuks hing nii ägedalt,
kui kärmas püssirohi süttides
suurtüki tapvast üsast purskab tuld.

  • "Romeo ja Julia", V vaatus, 1. stseen, lk 1099 - W. Shakespeare, "Romeo ja Julia", tlk Georg Meri, rmt: "Kogutud teosed", EKSA, 2014


  • UNDERSHAFT: Usun seda, et hinge päästmiseks on tarvilikud ainult kaks asja.
CUSINS (pettunult, kuid viisakalt): No jah, katekismuses on see kirjas. Ka Charles Lomax on anglikaani kiriku liige.
UNDERSHAFT: Need kaks asja on...
CUSINS: Ristimine ja...
UNDERSHAFT: Ei. Raha ja püssirohi.
CUSINS (üllatunult, kuid huviga): See on meie valitsevate klasside tavaline arvamus. Uudiseks on see, et keegi seda avalikult tunnistab.
UNDERSHAFT: Sulatõsi.
CUSINS: Vabandage, kas teie religioonis on ruumi ka aule, õiglusele, tõele, armastusele, halastusele ja nii edasi?
UNDERSHAFT: Jah on. Need on luksused, mis kaunistavad rikast ja muretut elu.
CUSINS: Aga mis teha, kui tuleks valida nende vooruste ja raha ning püssirohu vahel.
UNDERSHAFT: Valige raha ja püssirohi, sest kui neid mõlemaid pole küllaldaselt, ei saa te endale voorusi lubada.
CUSINS: Ja see ongi teie religioon?
UNDERSHAFT: Jah.
  • George Bernard Shaw, "Major Barbara", II vaatus, tlk V. Kruuspere, rmt: B. Shaw, "Näidendid", 1972, lk 135-136

Vaata ka

muuda