Au

Au on üksikisiku või inimrühma väärikus ja maine.

Vanasõnad

• Anna au ülemale ja alamale!
• Au ei anta asjata ega tarkust tasuta.
• Au enam kui hea põli.
• Au maksab raha.
• Au sellele, kes au väärt (teeninud).
• Aus laps ahju peal, halb nutab värava taga.
• Aus mees nähes, kelm kuuldes.
• Aus nimi kallim kui kuld.
• Aus silma ees, kelm selja taga.
• Aus võtmas, kelm tagasi andmas.
• Ausat meest ei hammusta keegi.
• Austa tööd, töö austab sind.
• Ega puust pulma tehta ega au aiateibast.
• Habe mehe au, tütar mehe kõrgus, naine mehe nõu.
• Hea õlu näitäb oma au välja.
• Hirmuta kasvab, auta elab.
• Hoolsam kodu, ausam ahju peal.
• Kadeda kodu ei suitse, õela au ei õitse.
• Keegi ei keeda au pärast leent ega tee ilu pärast kalja.
• Lühike au, suur häbi.
• Mehe au kübar peas, naise au ta põlvil.
• Müts mehe au.
• Naine mehe nõu, kübar mehe au.
• Oma au, oma hais.
• Parem auga hauda minna (surra), kui häbiga elada.
• Perenaise au enam kui vaese mehe viis lehma.
• Rikkal au ja vara kallis, vaesel toit ja uni magus.
• Tee pulmi puust ja otsi au aiateibast!
• Usinus austus, laiskus häbistus.
• Õnnelik (õnnis), kes rahul (aus) võib surra.
  • "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929