Au

Artikkel vajab toimetamist. Oled oodatud seda parandama.

Au on üksikisiku või inimrühma väärikus ja maine.

[Athos:] "Au on ilus asi, sire, kuid nad on tüdinenud ainuüksi selle pärast võitlemast ja täna öösel müüsid nad teid kahesaja tuhande naela eest ära - see on pool summast, mis neil teilt saada on."

"Võimatu!" hüüdis kuningas. "Šotlased peaksid oma kuninga kahesaja tuhande naela eest ära müüma!"

"Juudid müüsid oma jumala kolmekümne hõbeseekli eest!"

"Ja kes on see juudas, kes selle vääritu tehingu sooritas?"

"Krahv Lewen."

"Kas olete selles kindel, härra?"

"Kuulsin seda oma kõrvaga." (lk 554)

VanasõnadRedigeeri

Anna au ülemale ja alamale!
Au ei anta asjata ega tarkust tasuta.
Au enam kui hea põli.
Au maksab raha.
Au sellele, kes au väärt (teeninud).
Ega puust pulma tehta ega au aiateibast.
Habe mehe au, tütar mehe kõrgus, naine mehe nõu.
Hea õlu näitäb oma au välja.
Hirmuta kasvab, auta elab.
Kadeda kodu ei suitse, õela au ei õitse.
Keegi ei keeda au pärast leent ega tee ilu pärast kalja.
Lühike au, suur häbi.
Mehe au kübar peas, naise au ta põlvil.
Müts mehe au.
Naine mehe nõu, kübar mehe au.
Oma au, oma hais.
Parem auga hauda minna (surra), kui häbiga elada.
Perenaise au enam kui vaese mehe viis lehma.
Rikkal au ja vara kallis, vaesel toit ja uni magus.
Tee pulmi puust ja otsi au aiateibast!
Õnnelik (õnnis), kes rahul (aus) võib surra.
- "Eesti vanasõnad, suurest korjandusest kokku põiminud M. J. Eisen", Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus Tartus, 1929