Juudid (ka heebrealased) on ühtsete religioossete ja etniliste tunnustega inimrühm, kelle esivanemaiks peetakse Iisraeli ja Juuda elanikkonda. Maailmas on 13,8 miljonit juuti, kellest kõige suurem osa elab juudi rahvusriigis Iisraelis (6 miljonit) ja Ameerika Ühendriikides (5,5 miljonit). Traditsiooniliselt on juudid tunnistanud usundina judaismi ning kõnelnud heebrea keelt, uuemal ajal ka jidišit jts keeli. Tänapäeval räägib suur osa juute nende rahvaste keeli, kelle hulgas nad elavad, tunnistades judaismi kõrval ka muid usundeid. Judaismist on välja kasvanud kristlus, islam ja veel mitmed usundid, mistõttu juudi kultuur on avaldanud suurt otsest või kaudset mõju paljudele maailma rahvastele.

Helene Schjerfbeck, "Lehtmajadepüha" (1883)

ProosaRedigeeri

  • Me hoiame juudi rahvast erilise au sees lepingu pärast, mille Jumal on nendega sõlminud ega ole iial tühistanud, kuna kõik Jumala kingid ja kutsed on tagasivõtmatud ("Kiri roomlastele", 11:29). Kirik, mis jagab juutidega olulist osa pühakirjast, vaatab lepingurahvale ja nende usule kui ühele tema enda kristliku identiteedi pühadest juurtest (vt Roomlaste 11:16-18). Kristlastena ei saa me pidada judaismi endale võõraks, ega arva me ka juute nende hulka, keda kutsuti üles ebajumalaist ära pöörduma ning teenime tõelist Jumalat (1. kiri tessalooniklastele, 1:9). Nendega ühiselt usume meiegi ainsasse Jumalasse, kes tegutseb läbi ajaloo, ja nendega ühiselt tunnistame tema ilmutatud sõna.
    • Paavst Franciscus "Evangelii Gaudium" (2013), lõik 247


  • Daniel jäi seisma kohviku kõrval väikesel ümaral väljakul ja sõnas: "On aeg juua tassike kohvi! Mina aga lahkun pooleks tunniks."
Ja läks ära, lahustus ühesuguste eramajade vahel. Istusime, ootasime teda. Poole tunni pärast teda polnud. Talle ikka meeldib rääkida, et mina ja tema oleme täpsed inimesed, kuid mina olen täpne saksa, tema aga juudi kombel. Minu küsimuse peale, milles vahe seisneb, vastas tema: sakslane tuleb õigel ajal, juut aga siis kui vaja!


  • Surunud vasakusse silma monokli, võis ülempolitseimeister laiali laotada talle toodud "Sovremennõje Izvestija" riuklikud numbrid ja pärast natukest otsimist koduselt ning kõikemõistvalt ja üpris ilma tigeduseta muheldes näidata üht toimetajale tulnud kriitilist kirja, kus keegi allkirjaga "Porfiri Klenus" ("No küll mõtlevad aga nimesid välja," naljatas politseimeister), ilmselt samuti nagu "Moskvitš", kirjutas elukallidusest, nõudis kindla hinna kehtestama soolalihale, et see oleks kättesaadav nii rikastele kui vaestele... Aga... aga... Ja iluravitsetud nimetissõrmega võis ta juhtida neid, kes temaga koos lehte vaatasid järgnevatele ridadele. Need aga valgustasid autori palet otsekui prožektoriga: seal juhiti tähelepanu suurele hulgale juutidele, kes elavad Moskvas ja kellest pole teada, kust nad sissetulekut saavad, sest "sajad neist elutsevad ettekäändel, et teevad kvassi, millest neil pole aimugi". (lk 23-24)


VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel

Vaata kaRedigeeri