Heebrea keel

Aga Pilaatus kirjutas ka sildi ja pani selle risti külge. Sellele oli kirjutatud: "Jeesus Naatsaretlane, juutide kuningas."

20 Seda silti luges palju juute, sest paik, kus Jeesus risti löödi, oli linna lähedal, ning silt oli kirjutatud heebrea, ladina ja kreeka keeles.

21 Juutide ülempreestrid ütlesid siis Pilaatusele: "Ära kirjuta "Juutide kuningas", vaid "Tema ütles: Olen juutide kuningas.""

22 Pilaatus vastas: "Mida olen kirjutanud, seda olen kirjutanud."

Millegipärast said kõik sõnad hoopis teise kuju, kui nad kirja pandi. Raamatu ja kirja keel oli hoopis teine kui see, mis me iga päev omavahel rääkisime. Ainult palves, Issandaga rääkides, tarvitasime raamatu keelt. /---/ Aga ma uskusin kaua aega, et igapäevast, kõneldavat keelt üldse polnud võimalik üles kirjutada. Uskusin, et kirjutatud sõna on omaette keel ja just heebrea keel. Kord oli see kirjutatud, nii nagu Issand ise oli ette öelnud, ja seda ei saanud enam muuta.
- Karl Ristikivi, "Nõiduse õpilane. Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv 1967, lk 22-23

[Daniel:] ... minu koguduse liikmete ainuke ühine keel on ivriit. Paradoks seisab selles, et Kirik, kes räägib Päästjaga ühte keelt, pole juutide Kirik, vaid ümberasujate Kirik. Riigi jaoks eemaletõugatute, väheväärtuslike, mittevajalike inimeste Kirik... Säh sulle kristlikku lingvistikat: algusaegadel läks jumalateenistus, mis kopeeriti täielikult judaismi pealt maha, heebrea keelelt üle kreeka keelele, kopti keelele, hiljem ladina ja slaavi keeltele, nüüd aga tulevad minu juurde poolakad, tšehhid ja prantslased, et pidada ivriidikeelseid palvusi. (lk 151)
- Ljudmila Ulitskaja, "Daniel Stein, tõlkija". Tõlkinud Ilona Martson. Tallinn, Tänapäev, 2013

Kui lausehaaval tõlkides jõudsin Gutslaffi väga originaalsete mõteteni, et eesti keele häälikute kirjapanemiseks võiks palju sobivam olla kreeka tähestik; et eesti käändesüsteemi aitab mõista heebrea keele grammatika; et eesti keele mõistmine on hingeõndsuse küsimus nii jutlustajale kui eesti talupojale, siis avaneski mu ees uks ukse järel XVII sajandi maailma tervik selle tunnetuslikus hasartsuses — nagu olen tagantjärele aru saanud —, mis näitas, mida kõike on vaja juurde õppida.
- Marju Lepajõe, Marju Lepajõe ja Toomas Haugi vestlus inimese vertikaalist ERR, 26.10.2017/Looming, 10/2017

Võnnus kirikuõpetajana töötades tuli jutluste ja ametitalituste kõnede koostamisel lähtuda piiblitekstist. Ideaalis pidi vastava teksti algkeeles – heebrea või kreeka keeles – läbi lugema ja vaatama, kas olemasolevad tõlked on rahuldavad. Ühel või teisel põhjusel pole ükski piiblitõlge ideaalne.
- Kalle Kasemaa, Kalle Kasemaa: varem oli kirikus vaimset vabadust rohkem. Postimees, 6. november 2020