Šotlased

  • [Athos:] "Au on ilus asi, sire, kuid nad on tüdinenud ainuüksi selle pärast võitlemast ja täna öösel müüsid nad teid kahesaja tuhande naela eest ära - see on pool summast, mis neil teilt saada on."
"Võimatu!" hüüdis kuningas. "Šotlased peaksid oma kuninga kahesaja tuhande naela eest ära müüma!"
"Juudid müüsid oma jumala kolmekümne hõbeseekli eest!"
"Ja kes on see juudas, kes selle vääritu tehingu sooritas?"
"Krahv Lewen."
"Kas olete selles kindel, härra?"
"Kuulsin seda oma kõrvaga." (lk 554)
"Nad pidasid sõna ega liikunud paigast," ütles Mordaunt.
"Viletsad!" pomises Cromwell.
"Nende ohvitserid soovivad teid näha, härra."
"Mul pole aega. Kas neile on makstud?"
"Täna öösel."
"Lahkugu nad siis ja pöördugu tagasi oma mägedesse, peitku sinna oma häbi, kui need mäed on küllalt kõrged, et seda varjata." (lk 572)
  • "Oh," hüüdis d'Artagnan, "mis on mul lõpuks tegemist härra Cromwelliga, kes on inglane ja mässab oma kuninga vastu, kes on pealegi šotlane. Mina olen prantslane ja kõik need asjad ei lähe mulle korda. Miks te tahate mind nende eest vastutavaks teha?"
"Tõepoolest, mispärast?" küsis Porthos.
"Sellepärast, et kõik aadlikud on vennad, sellepärast, et teie olete aadlikud ja et kõigi maade kuningad on esimesed oma aadlike hulgas, pime, tänamatu ja rumal pööbel aga tunneb alati rõõmu nende alandamisest, kes temast kõrgemal seisavad. Teie, d'Artagnan, kes te pärinete vanast aadlist ja kannate ilusat nime, teie, kes te olete nii hea sõjamees, teie aitasite kaasa ühe kuninga sahkerdamisele õllekaupmeeste, rätsepate ja voorimeeste kätte! Ah, d'Artagnan, sõdurina te võib-olla täitsite oma kohust, kuid aadlikuna olete süüdlane, ja ma ei karda seda teile öelda." (lk 579)